Eestis on lapsed tavaliselt kodus kuni 1,5-aastaseks saamiseni. Seda tänu vanemahüvitisele, millega  säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni. Kõikidele 1,5-7-aastastele lastele on omavalitsuse poolt tagatud koht koolieelses lasteasutuses.  Kuni 3-aastased lapsed käivad päevahoius (sõimes), 3-7-aastased lapsed lasteaias. Laps võib vanemate soovi korral jääda koju kuni kooliminekuni.

Koolieelses lasteasutuses käib Eestis enamik lapsi: 1,5-3-aastastest lastest 81 %; 4-7-aastastest lastest 94 %.  Lapsevanemad võivad vabalt valida kas munitsipaal- või eralasteaia. Munitsipaallasteaedades (93 % kõigist lasteaedadest) maksavad vanemad väikest lasteaiatasu ning tasuvad söögi eest. Kohalikud omavalitsused kehtestavad osalustasu täpse summa, mis põhineb lapse vanusel, halduskuludel ja muudel teguritel ning see võib omavalitsusüksuste lõikes erineda. Tasu ei tohi ületada 20 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. (2021. aastal oli kuupalga alammäär 584 eurot).

Koolieelsed lasteasutused on tavaliselt avatud  kella 7 hommikul kuni kella 7 õhtul võimaldamaks vanematel paindlikult ühitada tööd ja pereelu. Lastel on lasteaias kolm söögikorda, st hommikusöök, lõunasöök ja õhtuoode. Lapsed teevad lasteaias ka 1,5-2-tunnise lõunauinaku.

Eestis põhineb koolieelne haridus riiklikul õppekaval, mis keskendub väärtuste õpetamisele, laste individuaalsuse ja loovuse toetamisele ning mängu kaudu õppimisele. See järgib Skandinaavia lähenemist, mis ühendab erinevaid lapsekeskseid aktiivõppe meetodeid, nagu “Step by Step”, Montessori meetod, Waldorfi õpetamismeetod, Reggio Emilia, keelekümblus, ettevõtlusõpe ja õuesõpe. Õppekava väljatöötamisel võetakse aluseks riiklik õppekava, mille alusel töötab iga lasteaed välja oma õppekava.  Õppekava läbinud lastele väljastatakse koolivalmiduskaart, mis dokumenteerib lapse individuaalset arengut. Vanemad esitavad kaardi koolile, kus lapsed oma haridusteed alustavad.

Õpetajate ja abiõpetajate arv lasteaiarühmas põhineb seadusega kehtestatud suhtarvudel. Kuni 3-aastaste laste puhul on vastav suhtarv 1:7 ja üle 3-aastaste laste puhul 1:10. Koolieelse lasteasutuse õpetajana töötamine eeldab kõrgharidust ja pedagoogilist pädevust. 

Eesti lasteaiaõpetajatel puuduvad üldjuhul teadmised soolise võrdõiguslikkuse ja sootundliku õpetamise kohta. Neid teemasid õpetajakoolituse programmides ülikoolides üldjuhul ei käsitleta. Seni on õpetajate täiendkoolitus soolise võrdõiguslikkuse küsimustes toimunud piiratud mahus projektipõhiselt välisrahastuse toel.