Töö- ja eraelu ühitamine
Eestis peetakse aegunud arusaamade kohaselt eelkõige naisi vastutavaks pere ja pereliikmete hoolitsemise eest ning meestelt oodatakse edu ja karjääri väljaspool kodu. Selleks, et võrrelda, kas ka koolis sellised hoiakud ilmnevad, on vaja võrrelda, kas ja millised erinevused on nais- ja meesõpetajate poolt näiteks laste või muude pereliikmete eest hooldamiseks võetud päevade (töötundide) hulgas, puhkuste kasutamisel jms.
Nais- ja meesõpetajate ja kooli töötajate puhkusepäevade arv – puhkuseliigiti
Puhkuse liigid | Naistöötajate kasutatud puhkusepäevade arv | % puhkusepäevade koguarvust, mida naistöötajatel on õigus saada | Meeste kasutatud puhkusepäevade arv | % puhkusepäevade koguarvust, mida meestöötajatel on õigus saada |
---|---|---|---|---|
Põhipuhkus | ||||
Lapsehoolduspuhkus | ||||
…. |
Tabel aitab näha, kas mees ja naistöötajad kasutavad oma õigusi ja võimalusi võrdselt.
See, kas ja kuidas kool tõhustab töö- ja pereelu ühitamist, selgub, kui võrrelda soo lõikes
- töötundide arvu nädalas ,
- osalise või ebatüüpilise tööajaga töötajaid,
- vanemapuhkust võtvaid töötajaid,
- hoolduskohustuste tõttu töölt puudutud aega.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koostatud (2016) Hea tööandja teejuht materjalist leiavad koolide ja lasteasutuste direktorid vastuseid igapäevases tööelus sageli ette tulevatele küsimustele. Veebikeskkond aitab orienteeruda naiste ja meeste ning vähemusgruppide võrdse kohtlemise temaatikas ning on abiks hea ja õiguspärase töökultuuri loomisel.