Sooline võrdõiguslikkus on püstitatud EL-s üheks haridussüsteemi konkreetseks eesmärgiks. Teiseks on tunnistatud, et globaliseerumise kontekstis ja EL liikmesriikides peaksid soolise ebavõrdsuse/võrdsuse teemad olema hariduse osaks.

Haridustegelased ja õpetajad seisavad sageli küsimuste ees: miks koolist kukub rohkem välja poisse kui tüdrukuid, miks tütarlapsed ei vali matemaatika ja tehnoloogiaga seotud karjääri, miks pole lugemine atraktiivne paljude poiste jaoks, millised tegurid mõjutavad haridustulemuste  soolisi erinevusi, kuidas muuta sooliselt väljakujunenud haridus- ja eriala- ning kutsevalikuid  jms.

On selge, et sellistele küsimustele vastamiseks ja nendega seotud probleemide lahendamiseks on vaja konkreetseid pädevusi, oskusi, teadmisi. Kuna soolise võrdõiguslikkuse teemadega tegelevate uurijate kogukond ja praktiseerijad ei ole kokku leppinud soolisusega ja soolise võrdõiguslikkusega seotud üldaktsepteeritud definitsioonides , on tulemuseks mitmed erinevad tõlgendused. Nii näiteks kipuvad haridusametnikud seostama soolist võrdõiguslikkust lihtsalt naiste ja meeste võrdsusena seaduse ees või mittediskrimineerimise põhimõtte järgimisena,  oletades, et näiliselt sooneutraalne suhtumine tagabki sugude võrdsuse.

Soolise võrdõiguslikkuse mõistmine ja edendamine haridusasutustes on keerukas ja mitmetasandiline protsess, mis koosneb erinevatest ülesannetest.

Sooaspektide integreerimise pädevused saavutatakse aja jooksul läbi kogemuste, koolituse ja enesevaatluse  ning neid pädevusi tuleb  lisaks esmaväljaõppele  ka selgitada, õpetada, edendada ja sätestada pidevalt täiendkoolituste käigus, sest maailm ja soosuhted on pidevas muutumises.

Sootundlik vaatenurk ja mõtteviis aitab näha tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste erinevaid vajadusi eri vanuse- ja eluetappidel. Ka kooli õpikeskkond ja õppemeetodid peaksid arvestama mõlema sugupoole vajaduste ja ootustega.  Seejuures ei ole eesmärgiks sugudevaheliste erinevuste ja erineva staatuse süvendamine, vaid vastupidi – olukorra saavutamine, kus poiste ja tüdrukute, naiste ja meeste õigused, kohustused, võimalused ja vastutus oleksid võrdsed.

Soostereotüüpide ületamisel on eesmärgiks võrdsete võimaluste loomine lastele. See tähendab, et teha tuleb kõik selleks, et kõikidel lastel oleks kõik võimalused oma võimete väljaarendamiseks. Igat last tuleks näha tema individuaalsuses ning igakülgselt toetada, mitte lähtuda sellest, millist toetust eeldatavalt pakkuda tuleks.

Et seda teha, peavad õpetajad olema teadlikult soo kategooriast ning soospetsiifilistest käitumismustritest koolis.