Enamik Norra lapsi käib lasteaias. Alates 12 kuu vanusest on Norra lastele tagatud lasteaiakoht vastavalt lasteaiaseaduse §-s 12 sätestusele. Norra statistikaameti (SSB) andmetel käib 1-2-aastastest lastest lasteaias 84,4 %  ja 3-5-aastastest lastest 97,1 %. Lasteaias valmistatakse lapsi ette kooliminekuks. 5-aastaseid lapsi nimetatakse sageli “kooliks ettevalmistujateks” ja neile on ette nähtud eraldi aeg, kus nad õpivad kooliminekuks vajalikke oskusi ning külastavad ka kohalikku kooli sellega tutvumiseks.   

Osad lasteaiad kuuluvad omavalitsustele ja osad erafirmadele või eraisikutele. Rahastamine toimub osaliselt riiklikest vahenditest, mille puhu lähtutakse laste arvust; osaliselt vanemate kaasfinantseerimisest. See on ühesugune nii munitsipaal- kui ka eralasteaedade puhul.  Vanemate poolt makstava tasu osas kehtib ülempiir, mida kohandatakse igal aastal riigieelarves. Väikese sissetulekuga perede makstavat tasu on võimalik vähendada. Soodustused  on ette nähtud ka peredele, kus on rohkem kui üks lasteaias käiv laps.

Lasteaiaõpetajatel on Norras bakalaureusekraad, mis kvalifitseerub ka koolis õpetamiseks. Lisaks on lasteaedades juhataja, kes hoolitseb lasteaia haldusküsimuste eest ning assistendid, kellel võib, kuid ei pruugi olla  kutseharidus (keskharidus) vms. Kuna Norra demograafiline olukord on seoses sisserändega muutunud, julgustatakse lasteaedu rohkem rakendama kahe- ja mitmekeelset personali, et lapsega võiks tegelda nende kodust keelt valdavad pedagoogid. Erinevates lasteaedades kasutatakse erinevaid pedagoogikaid (näiteks Steiner ja Montessori), kuid munitsipaallasteaiad järgivad tavapärast pedagoogikat ja seal peavad töötama pedagoogid.

Norras on umbes 7 % lasteaedade töötajatest mehed. Koolides on meesõpetajaid 30 % ning kõrgkoolides rohkem, kuid tavaliselt puutuvad nooremad lapsed koolis siiski kokku rohkem nais- kui meesõpetajatega.

Lasteaiad on kohustatud rakendama lasteaedade raamkava (viimati uuendatud 2017. aastal). Selle põhiväärtuste hulgas on “õiglus ja võrdõiguslikkus”, mis hõlmab soolist võrdõiguslikkust ja sotsiaalset kaasatust. Kuigi sooline võrdõiguslikkus on, nagu mainitud, üks lasteaedade raamkava põhiväärtustest, ei keskenduta sellele lasteaiaõpetajate koolituses üldse. Siiski on personalil tavaliselt pädevuse tõstmise ja planeerimise päevad (5 päeva aastas) ning neid võib kasutada töötajatele mõeldud  koolitusteks; õpetajad võivad osaleda ka teemat puudutavatel kursustel, konverentsidel või veebikursustel.