Nüüdisaegses õigus- ja majandusteaduses, sotsioloogias ning politoloogias käsitletakse sugu, soolisust ja soosüsteemi nii ühiskonna struktuuri kui ka igasuguse sotsiaalse käitumise ühe mõjutegurina.
Soosüsteem ja sooideoloogia on ühiskonna toimimise üheks tahuks, mida tuleb osata märgata, analüüsida ja mõista, et toetada demokraatliku ühiskonnakorralduse ja indiviidide igakülgset arengut.

Eestis on soolise võrdõiguslikkuse nõukogu seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse alased põhimõtted ja teadmised tuleb lõimida kõigi tasandite õppekavadesse, -korraldusse ja -materjalidesse, sh õpetajaharidusse ja täiendkoolitustesse. Ühtlasi on soovitatud valitsusele tõsta elanikkonna ning spetsiifiliste siht- ja sidusgruppide (nt töötajad, tööandjad, haridustöötajad, poliitikakujundajad) teadlikkust soostereotüüpide negatiivsest mõjust, sh haridus- ja tööalaste otsuste langetamisel.
Loe edasi: Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu ettepanekud valitsusele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks 2015-2018.

Eesmärgiks on, et lapsed ja noored omandaksid alusteadmised soo ja soolisuse kategooriatest, soolise võrdõiguslikkuse teemast, olemusest ja eesmärkidest juba koolis. Toetumine nüüdisaegsetele sookäsitlustele võimaldab analüüsida nii ennast kui sotsiaalset keskkonda, hinnata kriitiliselt aegunud arusaamu ja olla aktiivne osaline ühiskonna moderniseerimises.

On oluline, et soolise ebavõrdsuse ja võrdsuse, soosüsteemi kujunemise ja ilmnemise küsimusi puudutataks kõigis õppeainetes – ajaloos, inimeseõpetuses, kirjanduses, perekonnaõpetuses ja seksuaalkasvatuses jne

Inimese mina-pildi kujunemine sõltub suures osas sotsiaalsest keskkonnast. Enesemääratlus konstrueeritakse protsessides, kus indiviid võrdleb end teiste (või erinevaga) mingi tunnuse või normi alusel. Enesekohase suhtumise kõrval on oluliseks mõjutajaks ka nn. sotsiaalne enesehinnang – hoiak selle grupi suhtes, kuhu kuulutakse. Tütarlapsed ja poisid vajavad oma sooliste identiteetide kujundamiseks/konstrueerimiseks teadmisi ja hoiakuid, mis võimaldavad neil määratleda, millised tüdrukud ja poisid nad tahavad olla, millistesse alagruppidesse kuuluda. On ju soogruppide sees erinevused tunduvalt suuremad kui kahe soogrupi vahel.

Kuna põhikooli seksuaalkasvatuses on ette nähtud käsitleda küsimusi seksuaalsest identiteedist, mis on ainult osaliselt seotud soolise identiteediga, on vajalik , et õpilased mõistaksid neid üldisi norme, mis nende enesetunnetust, valikuid jms. mõjutavad.

Hariduse eesmärgiks on toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes mõistab eelarvamuste ja traditsiooniliste soorollide osa eri soost inimeste käitumispraktikate kujundajana, soonormide muutumist ajaloo vältel ning kellel on ettekujutus sellest, kuidas keskkonnapoolsed erinevad ootused tütarlastele ja poistele võivad mõjutada nende valikuid, võimalusi, vastutust ning kes oskab neid tegureid kriitiliselt hinnata ning kes väärtustab tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Kuigi õpilaste sooline identiteet (enda määratlemine tütarlapse või poisina) on paljuski juba kooli tulles välja kujunenud, (analoogiliselt kultuurilise identiteediga), on siiski vajalik enese ja teiste mõistmiseks aru saada, et sellega seotud rollid, tegevused ja käitumismustrid pole bioloogiliselt ettemääratud vaid paljuski ka muudetavad. Kool kui institutsioon on üks väheseid kohti, kus saab teadlikult mõjutada ja kaasajastada suhtumisi sugudesse ja soorollidesse, lõhkuda traditsioonilisi soostereotüüpe, julgustada noori teadlikult langetama soostereotüüpidest ja eelarvamustest vabu valikuid õpi- ja edasise tööelu kontekstis.

Lisaks õppekava alusel õpetatavatele teadmistele, soostereotüüpidest vabadele õppematerjalidele ja variõppekava ühisele analüüsimisele on selleks võimalik rakendada ka muid sihipäraseid meetmeid tüdrukute ja poiste soolise eristamise ja vastandamise vältimiseks ning õpilaste minapildi ja soorollipiiride avardamiseks.

Sooliste aspektide üle arutlemiseks soovitatakse kasutada:

uurimuslikke õpivõtted,
juhtumianalüüse,
rollimänge,
paaris- ja rühmatöid,
ajurünnakuid,
diskussioone
tekstide ja kuvandite analüüsimist,
projekte,
arutelusid,
iseseisvaid analüüse, võrdlemist jms.

Rühmatööde puhul on üldiseks reegliks tüdrukute-poiste koostöö soosimine.