Demokraatia toetub põhimõttele, et kõigil kodanikel ja ühiskonnagruppidel olenemata nende rassist, soost, rahvusest jne. on võrdne võimalus mõjutada nendesse puutuvaid otsuseid – see aga eeldab, et demokraatlikud põhimõtted oleksid juurdunud inimeste hoiakutesse ja käitumisse.

Arenenud demokraatiat iseloomustab see, kuivõrd inimesed tajuvad ennast iseseisvatena, ühiskonda mõjutavatena, ennast teostavatena, eesmärke omavate ja endasse ning teistesse positiivselt suhtuvatena, ehk siis sisemiselt vabadena.

Inimese õigust vabale eneseteostusele ja inimväärikusele saab tagada ainult ühiskonnas, kus lisaks vabadusele väärtustatakse ka võrdsust, õiglust ja tolerantsust. See on ühiskond, kus mitmekesisus on normiks, kus soolised ja rahvuslikud erinevused ei mängi enam rolli inimeste staatuse kujunemisel ja erinevate sotsiaalsete gruppide osalemist ühiskonnaelus ei takista hierarhilised võimusuhted. 

Iga indiviidi seisukohalt tähendaks see õigluse tunnetamist, ühiskonna arengu aspektist aga ratsionaalsust – kõigi inimeste potentsiaali rakendamist ja homogeensema ühiskonna poole liikumist.

Demokraatliku ühiskonnakorralduseni jõudmine on pikk ja aeganõudev protsess, sest eeldab paljude varasemate arusaamade ja hoiakute muutmist.  Meie väärtushoiakud ilmnevad keelekasutuses, mõtlemisviisis, mõistetes, mida mõtlemiseks-arutamiseks kasutatakse, hirmudes ja eelarvamustes.

Demokraatia ei ole ainult termin ühiskonnakorralduse määramiseks, see on ka igapäevane elustiil, mis peaks kajastuma iga organisatsiooni, sh. kooli töös ning inimeste hoiakutes ja väärtustes.

Sallivus, mille puhul mõeldakse eelkõige suhtumist vähemustesse – vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste ja teistsuguseid vaateid esindavate isikute suhtes, on samuti vajalik  demokraatia arenguks.  Naised ei ole vähemusgrupp, vaid moodustavad elanikkonnast enam kui poole.

Naiste ja meeste võrdsus nende õigustes valida ja olla valitud saavutati lääneriikides pika võitluse tulemusena.

Võrdsuse ja demokraatia selgitamisel tuleks toetuda ajaloo tundides  käsitletud teemale, küsimusele, millal ja kuidas jõuti naiste kui täieõiguslike kodanike tunnustamiseni valijate ja valitutena.

Teemad:

• Naisõigusluse esimene laine, selle tekkimise ajaloolis-kultuuriline taust.
• Naiste ees seisnud barjäärid.
• Naiste valimisõigus Eesti Wabariigis.
• Naiste osalemine poliitikaprotsessides nüüdisajal.

Naiste alaesindatust poliitiliste otsuste vastuvõtmisel peetakse demokraatia puuduseks.

Näiteks on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks Euroopa Liidu  otsustusprotsessides veel palju teha. Kõikides liikmesriikide parlamentides on rohkem mehi kui naisi, kuid riikide vahel on suured erinevused. Ka Euroopa Parlamendis on liikmesriikide vahel suured erinevused, kuid naisliikmete osakaal on riikide parlamentide keskmisest suurem. Naissoost liikmete osakaal on pärast iga valimist tõusnud: 16 %-lt 1979. aastal 41 %-le pärast 2019. aasta valimisi. Alates 2021. aasta jaanuarist oli naissoost parlamendiliikmete osakaal veidi vähenenud (38,9 %-ni).

Naiste esindatus Euroopa Parlamendis liikmesriikide kaupa ja naiste osakaal riikide parlamentides
https://www.europarl.europa.eu/EPRS/graphs/2021-EWD_ET.pdf