Haridustemaatika moodustab kindla alavaldkonna soopsühholoogias,  -sotsioloogias ja sotsiaalpsühholoogias, mille  uurimisfookused on liikunud 1970-tel aastatel levinud sugudevaheliste erinevuste ja sarnasuste väljaselgitamisest maskuliinsuse ja feminiinsuse kui mitmemõõtmeliste ilmingute ning sooliste stereotüüpide ja soo kui sotsiaalse kategooria arvestamiseni alates 1980-test aastatest.

Haridussotsioloogia soouurimuslikud käsitlused  pööravad tähelepanu hariduse struktuursele ja institutsionaalsele rollile ebavõrdsete soosuhete taastootmisel.

Selle aja jooksul on sooteooriad ja lähenemised läbinud mitmeid tasandeid ja omandanud erinevad rõhuasetusi.

Meeste ja naiste erinevuse/erinevuste määratlemiselt on uurimiskese liikunud selle selgitamisele, kuidas  identiteedikategooriaid „naine” ja „mees” määratletakse  ning nende kategooriate tähendusi konstrueeritakse.

Otsene keskendumine soolisuse küsimustele ja vastavate teooriate arendus mahub viimasesse kolme kümnendisse.

Ühiskonna, tema tekstide ning struktuuride uurimine peaks olema muutunud nii sooteadlikuks, et enam ei oleks võimalik sookategooria tähtsust mitte märgata, aga selleni pole veel kahjuks jõutud.

Vt. Tiina Kirss. Sugu.  Keel ja Kirjandus 9, 03. 2008, lk. 698 – 709