Mille alusel sooideoloogiaid võrrelda ja kuidas muuta?

Sooideoloogias kehtivaid ideid võib eristada nende traditsioonilisuse ja konservatiivsuse ning egalitaarsuse ja liberaalsuse alusel.

Konservatiivsed ja traditsioonilised sooideoloogiad on uskumuste süsteemid, mis

• seletavad, miks ja kuidas naised ja mehed üksteisest erinevad;
• määravad nende erinevuste alusel naiste ja meeste erinevad (ja tingimata ebavõrdsed) õigused, vastutuse, piirangud ja tasud;
• õigustavad halvustavaid reaktsioone teisitimõtlejate suhtes.

Egalitaarsed ja liberaalsed sooideoloogiad on uskumuste süsteemid, mis

• tunnistavad naiste ja meeste võrdväärsust,
• eeldavad naiste ja meeste võrdset kohtlemist,
• toetavad egalitaarset tööjaotust.

Traditsioonilisele sooideoloogiale on omane:

• maskuliinsuse ja feminiinsuse vastandamine,
• maskuliinsuse domineerimine,
• selge tööde ja kohustuste jagunemine naiste ja meeste vahel,
• soostereotüübid ja eelarvamused,
• sooliste erinevuste rõhutamine loomulike ja looduse poolt etteantutena (nn. essentsialistlik käsitlus ).

Näiteks on traditsioonilisele sooideoloogiale omased pidevalt rõhutatavad “põhipostulaadid”:

• naised ja mehed on kaks teineteisest täiesti erinevat inimgruppi
• mehed on enam väärtustatud kui naised.

Sooideoloogia on seotud soorollidega, mis võivad olla:

• traditsioonilised/jäigad/stereotüüpsed (“õige” naiselikkus ja „õige“ mehelikkus) või
• liberaalsed/paindlikud (erinevad mehelikkused ja naiselikkused).

Ideoloogiad kätkevad endas sotsiaalseid arvamusi, arvamuste kogumeid ehk hoiakuid ja nad on suhteliselt stabiilsed.

Sooideoloogiat antakse suures osas edasi teksti ja kõnega – sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalseid struktuure luuakse, konstrueeritakse, kinnitatakse, normaliseeritakse, hinnatakse ja õigustatakse teksti ja kõne sees ning nende abil.

Kuna ka mõtlemisel kasutavad inimesed keelt, ongi kõige raskem valitsevat sooideoloogiat ilma spetsiaalse ettevalmistuseta objektiivselt ja ratsionaalselt analüüsida.

Igasugune ideoloogia „valvab”, kuidas inimesed kui grupi liikmed oma sotsiaalset maailma tõlgendavad ja selles käituvad, olles ise seega ka inimeste sotsiaalse identiteedi aluseks.

Ideoloogia saab oma suhteliselt stabiilsest olemusest hoolimata paindlikult muutuda, kui:

• muutuvad sotsiaal-majanduslikud huvid ja
• grupiliikmete argikogemused ning
• kui inimesi suudetakse veenvalt mõjutada oma arusaamasid muutma.

[1] Ibid

Vt. ka: Sooline võrdsus kui ideoloogia