Euroopa Liidus lähtutakse seisukohast, et igasugune kooli poolelijätmine enne  keskhariduse omandamist on vastuolus võrdsete võimaluste põhimõttega

Euroopa Komisjon käsitleb haridusliku võrdsusena seda , kui suurel määral saavad üksikisikud kasutada hariduse ja koolituse eeliseid, võttes arvesse võimalusi, juurdepääsu, kohtlemist ja tulemusi.

Euroopa Liidu eesmärgiks on saavutada olukord, kus  üliõpilaskond peegeldaks sisseastumisest lõpetamiseni ühiskonna struktuuri, muuhulgas ka naiste ja meeste osakaalu ühiskonnas.

Euroopa 2020 haridusvaldkonnas on seatud kaks eesmärki:

• vähendada koolist väljalangemise määra alla 10% taset;
• tagada vähemalt 40% 30-34-aastastest täielik kõrgharidus

Võimalus õppida peab olema võrdne kõikidele inimestele, sõltumata tema vanusest, soost, rahvusest, sotsiaalsest seisusest, poliitilistest veendumustest, tervisest jm.

Seda, kas tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste õigus haridusele on võrdselt realiseerunud ning võimalused haridust omandada võrdsed,  näitab haridusalane soo lõikes võrreldav statistika.