Soolise võrdõiguslikkuse seadus:  § 10. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas

Haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

Paragrahv 10 eesmärgiks on luua vajalikud eeldused soolise diskrimineerimise ennetamiseks, soolise ebavõrdsust ning soolist kihistumist vähendavate ning naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste kohustuste, vastutuse, õiguste ja võimaluste võrdsuse saavutamisele suunatud meetmete  rakendamiseks nii hariduses kui sellega seonduvates valdkondades. Kaugemaks eesmärgiks on saavutada selline olukord, kus poisid ja tüdrukud, naised ja mehed teevad oma huviala-, haridus- ja karjäärivalikud individuaalselt, vabadena piiravatest soolistest eelarvamustest ja hoiakutest ning kus ei rõhutata vastanduvaid soolisi erinevusi ning sooidentiteedi ja soolisuse kujunemine, sookategooria olemus ja mõju indiviidi elukäigule  on tavapärane aruteluteema, mis toetub faktidele ja teadusuuringutele.

Haridusasutused on eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täiendusõppeasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused, mis on määratletud Eesti seadustes olenemata nende õiguslikust seisundist. Neist riigi- ja munitsipaalharidusasutused peavad lähtuma ka SoVS § 9 sätestatud kohustustest, mis nõuavad soolise võrdõiguslikkuse edendamisel süstemaatilisust, eesmärgistatust, st. edendamismeetmete kavandamist ning oma otsuste läbikaalumist ning hindamist sugupoolte aspektist.

Norm on seotud rahvusvaheliste inimõiguskonventsioonidega,  EL asutamislepingu ja poliitiliste kokkulepetega  võetud kohustuste täitmisega.

Norm lähtub ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artiklites 5 ja 10 sõnastatud kohustustest ja eesmärkidest muuta  meeste ja naiste käitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi mudeleid, stereotüüpseid ettekujutusi meeste ja naiste rollijaotusest ning saavutada naiste ja meeste võrdsus kõigis nii õppeasutustes kui ka igat liiki kutsealases ettevalmistuses.

Konventsioon näeb ette eesmärgi saavutamiseks vajalike paranduste tegemist õppevahenditesse ja kooliprogrammidesse, samuti eesmärgile vastavate õpetamismeetodite kohaldamist.

Peale Eesti riigi poolt esitatud neljandat aruannet konventsiooni täitmise kohta  avaldas Komitee oma seisukoha seoses patriarhaalse suhtumise ja Eesti perekonnas ning ühiskonnas sügavalt juurdunud stereotüüpide püsimise pärast naiste ja meeste rollide ja kohustuste suhtes, mis avaldub naiste haridusvalikutes, nende olukorras tööturul ja nende alaesindatuses poliitilises ja avalikus elus ning otsustusõigusega ametikohtadel, samuti naisprofessorite väikese arvus akadeemilise personali hulgas

 Komitee soovitas:

• intensiivistada pedagoogilise personali soolise võrdõiguslikkuse alast koolitamist ja
• viia kiirelt lõpule pedagoogilise kirjanduse ja materjalide ülevaatamine sooliste stereotüüpide kõrvaldamiseks,
• jagada soolise võrdõiguslikkuse alaseid teadmisi haridussüsteemi kaudu, et muuta olemasolevaid stereotüüpseid vaateid ning suhtumist naise ja mehe rolli,
• julgustada poiste ja tüdrukute haridusvalikute edasist mitmekesistamist;
• nõustada haridusvalikuid, mis peaksid silmas võimalusi tööturul.

Samuti  soovitati  võtta kasutusele meetmeid, mis aitaksid suurendada naisprofessorite arvu akadeemilise personali seas.

 Soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud nõue  naiste ja meeste võrdse kohtlemise tagamisest  kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel eeldab nende tegurite tundmist ja väljaselgitamist, mis võivad piirata nais- ja meesõpilaste võimalusi, õigusi, kohustusi, vastutusvaldkondi, käitumist, eriala- ja kutsevalikuid.

Ebasoodsama olukorra põhjuseks võib olla mingi tava või tegevus, mis on seotud ühiskonnas kehtivate eelarvamuste ja uskumustega, mis  määravad naiste ja meeste käitumise, valikute ja võimaluste erinevuse.

Normi täitmiseks on vaja analüüsida ja mõista, kuidas koolides kasutatavate erinevate õppeainete ja eri tasemete õpikud konstrueerivad ja kannavad edasi stereotüüpseid soorolle, ei peegelda võrdväärselt naiste ja meeste kogemusi ega õpeta tänapäevast käsitlust  inimõigustest ning paindlikumast naiste ja meeste rollijaotusest.

Lähtuda tuleb senistest uurimistulemustest, mis viitavad sellele, et õpetus ja kasvatus ei ole kunagi sooliselt neutraalsed ega mõju ühtviisi ja õiglaselt poistele ja tüdrukutele, vaid vastandavad ja lisavad sotsiaalseid erinevusi, taastootes soolist kihistumist . Vabaneda tuleb arusaamadest nagu oleks sugudel mingid loomuomased sotsiaalse käitumise jooned.

 Õpi-, kutse- ja karjäärinõustamine peab toetama sooliste stereotüüpidega võitlemist alates varasest east, ergutades noori, naisi ja mehi katsetama ebatraditsioonilise haridusteega, aidates kaasa tööturu horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni vähendamisele.

Kutsenõustamisel tuleb tunda ja osata muuta soostereotüüpidel põhinevaid hoiakuid ja uskumusi, mis takistavad poiste ja tütarlaste isiklikku arengut ning oma potentsiaali täielikku ärakasutamist.

See  eeldab, et õpetajad ja kutsenõustajad teadvustavad omaenese identiteedi, uskumuste, väärtuste, eelarvamuste, ootuste, hoiakute, feminiinsuse/maskuliinsuse  kujunemist ja oskavad silmas pidama, mida soolise võrdõiguslikkuse eesmärgist lähtudes on oluline edastada, mida mitte.

Õpetajad ja kutsenõustajad peavad teadlikult arvestama sellega, kuidas ühiskonnas kehtivad rolliootused ja eelarvamused mõjutavad õpilaste valikuid.

Neid võib arutada õpilastega ja seada seniseid valikuid kahtluse alla. Õpilastele tuleb luua võimalused oma hoiakute kujundamiseks, tutvustades neile ebatüüpilisi valikuvõimalusi.

Kõigis ainetes ja haridusastmetel on eesmärgiks vabastada õpilased väljakujunenud eelarvamustest ja soostereotüüpidest, mis traditsiooniliste soorollide kohaselt suunavad valima õppeaineid, kursusi, õppesuundi, eriala või ameteid, mida nende soole „kohaseks“ peetakse.

Võrdse kohtlemise tagamine hariduse omandamisel tähendab, et kõrvaldatud on kõik sooliselt diskrimineerivad ilmingud. Näiteks pole põhjendatav ainult soo tõttu piirata valikuvõimalusi koolituseks või väljaõppeks, isegi siis mitte, kui nimetatud kutsealal on näiteks naiste töötamine harv või keelatud.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse §  10 teine lause kohustab  erilist tähelepanu pöörama õppekavade, õppematerjalide ja läbiviidavate uuringute muutmisele nii, et need aitaksid kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärgi – üldise hüve saavutamisele.

Püstitatud nõude täitmiseks on vajalik  õpikute, õppematerjalide ja ülesannete kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele andmetele tuginev analüüs, et välja selgitada, kas mõlemad sugupooled on võrdselt nähtavad (näiteks on ka täppis- või loodusteaduste õpikus tutvustatud naisteadlasi), kas esitatud on stereotüüpsed soorollid ja kuvandid, kas materjal, vaated, seisukohad on esitatud ainult ühe huvigrupi/soogrupi seisukohalt, kas ilmneb poiste ja tüdrukute, naiste ja meeste vastandamine jms.

Paragrahvis püstitatud ülesannete täitmiseks on vaja eesmärgipäraseid ja süsteemseid (kavandatud) tegevusi:  lisaks õpikute,  õppematerjalide ja ülesannete analüüsimisele tuleb analüüsida ka nn. varjatud õppekava – kas õppeasutuses kehtiv käitumine, keel ja arusaamad taastoodavad soolisi stereotüüpe, võimusuhteid või vähendavad neid.

Mõlema aspekti analüüs aitab mõista, kas ja kuidas konkreetne haridus- ja õppeasutus võib piirata nais- ja meesõpilaste eriala- ja kutsevalikuid, käitumisi, kohustusi, vastutust, võimalusi, soolise identiteedi kujunemist jms.

Juhul, kui sellised ilmnevad, tuleb need piirangud kaotada. Analüüsitulemuste tõlgendamisel tuleb vältida sooliste erinevuste rõhutamist, poiste ja tüdrukute vastandamist ja kaasata aruteludesse ka õpilased.

Õppe- ja kasvatuseesmärkide püstitamisel tuleb kavandada sellise kompensatoorse pedagoogika rakendamist, mis annaks lastele ja õpilastele juurde selliseid oskusi, millest senise sotsialiseerumise käigus ilma on jäädud (näiteks suunata tüdrukuid arendama individuaalseid võimeid ja konkureerima, poisse aga omandama mitmekesisemaid suhtlemis- ja koostööoskusi).  Nõudega kooskõlas pole need koolide õppekavad, kus näiteks tööõpetuses omandavad tüdrukud ja poisid erinevaid oskusi.

Haridus-, teadus- ja uurimisasutused on kohustatud oma tegevuses silmas  pidama vajadust rakendus- ja arendusuuringute puhul  arvestada sookategooriat ning  levitada sootundlikke uurimistulemusi õpetamise, publikatsioonide või muude kanalite kaudu; Sama oluline on püüda selle poole, et akadeemilistes karjäärides ei ilmneks suurt soolist ebavõrdsust.

Vaja on tagada naiste ja meeste võrdne ligipääs kraadiõppe programmidele, kraadi omandamisele, sealhulgas nende võrdne ligipääs teadusgrantidele, toetustele ja stipendiumidele, et tasakaalustada nais- ja meesteadurite osakaalu kõigi teadusvaldkondade tipptasandil. Kuna naisteadlastel on töö- ja eraelu sageli raskem ühitada kui meesteadlastel, on oluline arvestada, et akadeemiliseks karjääriks kehtivad hindamiskriteeriumid (näiteks publikatsioonide arv aastas) või grantide täitmise nõuded ei kujuneks neile karjääritakistuseks ja/või kaudseks diskrimineerimiseks.