Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitika konkreetseteks eesmärkideks on:

• arendada ja parandada esindus- ja osalusdemokraatiat,
• saavutada üksikisikute majanduslik sõltumatus,
• võidelda naiste õigusi, vabadust ja inimväärikust piiravate nähtustega ning
• määratleda hariduse, teaduse ja meedia sisu ning funktsioonid ühiskonna moderniseerimisel – sooliste eelarvamuste ja stereotüüpide vähendamisel.

EL-s peetakse demokraatlikeks ja jätkusuutlikeks ühiskondi, kus poistel ja tüdrukutel, naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, vastutus ja võimalused.

Selleni jõudmiseks peetakse vajalikuks

• mitmekesistada mõlema soogrupi haridus- ja kutsevalikuid,
• vabaneda stereotüüpsetest eelarvamustest ning
• muuta paindlikumaks kitsaks jäävaid soorollimudeleid

Nimetatud eesmärgid on püstitatud  kõigile EL liikmesriikidele Euroopa komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes 2006–2010 (KOM(2006)0092) Euroopa Komisjoni dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ning soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktis, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumisel.

Riikide tähelepanu soolise ebavõrdsuse probleemile hariduses on juhitud mitmetes Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes ja Komisjoni teatistes^. Kõigis neis on viidatud soolisusega seotud teguritele, sh. sooliste stereotüüpide vähendamisele ning õpetajate rollile selles.

Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 {SWD(2020) 212 final.

EK Teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 on kuue sõnastatud  eesmärgi seas üheks soolise võrdõiguslikkuse ja kaasatuse saavutamine. Oluliseks peetakse sooteadlikkuse tõstmist, valikuid piiravate soostereotüüpide vaidlustamist ning nende kõrvaldamist õpetamispraktikatest ning õppematerjalidest ning soolise tasakaalu saavutamist.

Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 {SWD(2020) 212 final.

Euroopa Liidu Nõukogu resolutsioon Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme, 8. november 2019.

Resolutsioon kutsub  liikmesriike ja komisjoni üles toetama positiivset arengut kvaliteetsete, kaasavate, elukestvate, paindlike, sootundlike ja innovatsioonist juhinduvate haridus- ja koolitussüsteemide suunas, haridus-, koolitus- ja noortepoliitikates.

Nõukogu resolutsioonis, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) on öeldud, et kaasav haridus ja koolitus hõlmab ka sootundlikkuse arendamist õppeprotsessides ning haridus- ja koolitusasutustes ning sooliste stereotüüpide, eelkõige nende stereotüüpide vaidlustamist ja lahendamist, mis seavad poistele ja tütarlastele piiranguid oma õppesuuna valimisel.

Kehtestatud eesmärkide saavutamiseks on sooaspektist olulised järgmised printsiibid:

Traditsioonilistele meeste või naiste kutsealadele tuleks suunata neil aladel vähem esindatud soost isikuid. Samuti on vaja teha täiendavat tööd, et saavutada nõuetekohane sooline tasakaal haridus- ja koolitusasutuste juhtivatel ametikohtadel.

Tegeleda tuleb soolise ebavõrdsusega hariduses ja koolituses ning tüdrukute ja poiste ning naiste ja meeste ebavõrdsete võimalustega, edendades sooliselt tasakaalustatumaid haridusvalikuid, seades kahtluse alla ja kaotades soolisi stereotüüpe hariduses ja hariduskarjääris, eelkõige STEAM-õppevaldkondades, käsitledes selliseid küsimusi nagu poiste kesised saavutused, kiusamine ja seksuaalne ahistamine ning arendades haridus- ja koolitusprotsessides ja -asutustes suuremat sootundlikkust.

Toetada sooliselt eristatud andmete kogumist ja innovatsiooni kaasava ja sooliselt võrdse hariduse edendamiseks

Püüda vähendada hariduse ja koolitusega seotud elukutsete puhul soolist tasakaalustamatust hariduse ja koolituse kõigil tasanditel ja kõigis liikides.