Eestis on probleemideks tunnistatud:

• soopõhised traditsioonilised erialavalikud;
• tööturul väljakujunenud sooline segregatsioon ja seda alalhoidvad stereotüübid;
• soogruppide erinev motivatsioon hariduse, sh kõrghariduse omandamiseks jms

Eesti haridus- ja tööturul ilmneva soolise ebavõrdsuse vähendamisele on eri perioodidel olnud järgmised eesmärgid:

1. nimetatud õpetajakutse atraktiivsuse suurendamine meeste seas ja üldhariduses reaalainete õppimise populariseerimine tüdrukute seas. Probleemina on nimetatud sooliselt stereotüüpseid erialavalikuid ja tööturu soolise segregatsiooni suurenemist. Ligi kolmekümnest indikaatorist näeb kolm ette ka soo lõikes andmete esitamise.
2. kavandatud teadlike valikute kujundamiseks info- ja nõustamisteenuste pakkumine (karjääriinfo ja -õpetus, info ameti- ja kutsealade tööhõive, töötuse ja palkade kohta, karjäärinõustamine). Teadlikud otsused võimaldavad inimestel oma potentsiaali parimal võimalikul moel välja arendada, vältides muuhulgas väljakujunenud soolisi ja ealisi stereotüüpe.
3. nimetatud liikumine eesmärgi poole, mille kohaselt „üliõpilaskond peegeldaks sisseastumisest lõpetamiseni ühiskonna struktuuri, muuhulgas ka naiste ja meeste osakaalu ühiskonnas“.

Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärgiks vähendada madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaalu meeste seas 16,1 %-lt 10 %-ni ja naiste seas 6,4%-lt 5 %-ni.

„Eesti 2035“ tegevuskavas on eesmärgina püstitatud soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul.