Ühiskonnaõpetuse ja muude nn. sotsiaalainete omandamise käigus peaksid õpilased

1. õppima kasutama soolise võrdsusega seotud põhimõisteid (bioloogiline ja sotsiaalne sugu, sooideoloogia, soosüsteem, soostereotüüp  jms.);
2. mõistma võrdse kohtlemise põhimõtet ja õigusnorme;
3. õppima analüüsima soolise kihistumise põhjuseid ning sellega seotud stereotüüpe, käitumisnorme  ja väärtushinnanguid;
4. oskama avaldada arvamust selle kohta, kus ja kuidas ilmnevad naiste ja meeste erinevad rollid ning nende erinev väärtustatus mitte  ainult ühiskonnas üldiselt, vaid ka õpilaste igapäevaelus ja lähemas ümbruskonnas;
5. oskama analüüsida kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, mille alusel  soolise võrdõiguslikkuse olukorda ühiskonna tasandil hinnatakse.

Ühiskonnaõpetuses omandatavate  pädevuste seotus soolise võrdõiguslikkuse teemadega

Nõutavad pädevused	Pädevuste seos soolise võrdõiguslikkusega
Inimõiguste  ja põhivabaduste mõistmine ja väärtustamine; demokraatia põhimõtete ja demokraatlike väärtuste ning  üldtunnustatud käitumisreeglite järgimine, seaduskuulekus.	Sooline võrdsus kui väärtus, põhimõte ja üldine hüve. Diskrimineerimise keeld, võrdse kohtlemise norm kui eeldus inim- ja põhiõiguste realiseerumisele.
Enda määratlemine Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna, oma kodanikukohustuste ja -vastutuste teadvustamine; Käitumine ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutliku arengu tagamiseks , oma tuleviku teadlik kavandamine.	Soolise võrdõiguslikkuse põhieesmärkide ja strateegiliste suundade teadmine. Põhiliste soolist võrdõiguslikkust edendavate organisatsioonide teadmine.
Enda ja teiste inimväärikuse austamine, eelarvamusteta ja lugupidav suhtumine kõigisse inimestesse ning nende erivajadustega arvestamine.	Soolisuse konstrueerimine seotult  vanusega, puudega (erivajadusega), seksuaalse orientatsiooniga jms. Nn. mitmese diskrimineerimise vältimine.
Ühiskonnas toimuvate protsesside ja arengute märkamine, uurimine  ning seostamine, võimaluste piires probleemidele lahenduste leidmine.	Ühiskonna soolise kihistumise ja selle vähendamise meetodite teadmine (ajutised erimeetmed, sh. kvootide rakendamine).
Majandusliku mõtlemise aluste omandatus  ning oskus toimida turumajanduse tingimustes.	Tööturu soolise vertikaalse ja horisontaalse kihistumise analüüsimine, tööõiguse normide teadmine, tööandja vastutus nais- ja meessoost töötajate võrdse kohtlemise eest.
Oma seisukohtade ja valikute  argumenteeritud põhjendamine ja kaitsmine, suutlikkus osaleda arutelus ja väitluses; oskus  eristada emotsionaalseid ja poliitiliselt kallutatud hinnanguid objektiivsest tõest; igaühe õiguse isiklikule arvamusele ja sõnavabadusele austamine.	Oskus märgata sooliselt eelarvamuslikke , seksistlikke ja emotsionaalseid diskursuseid, kuvandeid, mis õigustavad soolise ebavõrdsuse olukorda ja/või vastandavad naisi ja mehi. Soouuringute põhisuundade teadmine.
Ühiskonnaalase teabe eesmärgipärane hankimine erinevatest allikatest, selle tõlgendamise, üldistamise, kriitilise hindamise ning talletamise ja edastamise oskus, autoriõiguse kaitse järgimine.	Soopõhise statistika kasutamine, soouurimuslike portaalide, allikate teadmine. Rahvusvahelised mõõdikud soolise ebavõrdsuse hindamiseks ja võrdlemiseks EL ja rahvusvahelises kontekstis.

 

Ühiskonnaõpetuse kaks kursust koosnevad neljast teemavaldkonnast:

• ühiskond ja selle areng;
• riik ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas;
• majanduse toimimine;
• üleilmastumine ja jätkusuutlik areng.