Uuringutest on selgunud, et õpetus ja kasvatus ei ole kunagi sooliselt erapooletud, võrdsed ega õiglased. Sooline kuuluvus mõjutab seda, kuidas õpilased tajuvad ühiskonda ja võimalusi, mida see neile pakub.

Õpetajate ja õpilaste soolised eelarvamused, mis ilmnevad koolis, on enamasti teadvustamata ning neile toetuv käitumine ettekavatsematu. Seetõttu piiravad aegunud stereotüübid ja soorolliootused laste individuaalseid valikuvõimalusi ja mõjutavad negatiivselt õpilaste õppeedukust, võimeid, oskusi ning enesekindlust.

Uuringutest on selgunud, et

• kognitiivsed võimed ei olene inimese soost;
• õpetus ja kasvatus ei ole kunagi sooliselt neutraalsed ega ka mitte võrdsed ja õiglased;
• isegi samas haridusasutuses samades ruumides ning sama õpetaja käe all saavad tüdrukud ja poisid erinevaid kogemusi
  • (Sadker, M., & Sadker, D. (1994). Failing at fairness: How our schools cheat girls. New York: Touchstone; Kimmel, M. Aronson, Amy, eds. (2004). Men & Masculinities: A Social, Cultural, and Historical Encyclopedia. Santa Barbara, Calif.)
• õpetajate ja õpilaste soolised eelarvamused ja stereotüübid, mis läbivalt ilmnevad õppetöös, klassiruumis ja koolis, on enamasti teadvustamata, neile toetuv käitumine ettekavatsematu ning tahtmatu;
• poistele antakse käitumises ja eneseväljendamises rohkem vabadust, tüdrukute juures hinnatakse enam sõltuvust, poiste juures omaalgatuslikkust.
  • (Maccoby, E. (1980) Social development. Psychological growth and parent-child relationship. Harcourt Brave Jovanovich, Inc. USA. Rusanen, E. & Rusanen, T. (1987) Lasten sukupuolirooliasenteet ja stereotypiat kognitiivisen kehitysteorian valossa. Joensuun yliopiston kasvatustieteiden tiedekunnan Kasvatusalan hallinnon, suunnittelun ja tutkimuksen koulutusohjelman pro gradu — tutkielma)
• poisid peavad soolisest määratlusest rangemalt kinni kui tüdrukud alates lasteaiast – enamasti mängivad tüdrukud rollimänge ja poisid ehitusmänge ning need mallid ilmnevad hiljem naiste ja meeste kutsevalikus
  • (Eliasson, M. & Carlsson, M. (1989) Naisen psykologia. Suom. Marja Haapia (1993). Lademann)
• pole selliseid erilisi õppe- ja kasvatusmeetodeid, mis vähendaksid erinevusi poiste ja tüdrukute õppeedukuses ja pole olemas nn poistesõbralikku pedagoogikat, aga kui suudetakse pidurdada traditsioonilisi mehelikkuse, hegemoonilise maskuliinsuse ilminguid, paranevad nii tütarlaste kui ka poiste tulemused.
  • (Gender and education: the evidence on pupils in England. Department for education and skills, 2007)
• õpetaja sugu ei ole õpitulemuste puhul määrav – meesõpetaja puhul ei parane poiste ja/või naisõpetajate puhul tüdrukute õpitulemused
  • (Krieg, J. M. Student Gender and Teacher Gender: What is the Impact on High Stakes Test Scores? Current Issues in Education [On-line], 8(9) 2005, April 12)
• poiste ja tüdrukute sooline minapilt mõjutab seda, kuidas nad tajuvad ühiskonda ja võimalusi, mida see neile pakub;
• sooliste aspektidega mittearvestamine piirab valikuvõimalusi ja mõjutab negatiivselt õpilaste enestunnetust, õppeedukust, võimeid, oskusi ning enesekindlust.
  • (Skelton, Ch. Boys and Girls in Elementary School. – The SAGE Handbook of Gender and Education. Christine Skelton, Becky Francis, Lisa Smulyan (Eds.). SAGE Publications: London. 2006, p. 139–151. 54 Davidson, K., G. and Frank, B. W. Masculinities and Secondary Schooling in Handbook on gender and education.The SAGE Handbook of Gender and Education. Christine Skelton, Becky Francis, Lisa Smulyan (Eds.). SAGE Publications: London. 2006, p. 152–165)
• ühiskonnas ja teadusvaldkondades eksisteeriv soopõhine tööjaotus mõjutab erialast orientatsiooni ja teadlaskarjääri valikuid.
  • Lõhkivi, E. Kas teadmisel on sugu? Stereotüüpidest teaduses ja koolihariduses. Suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Eesti Haridus. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi konverents 7.02.2014. (Toim.) Maris Nuhkat.
  • Endla Lõhkivi  (2015) Soostereotüübid ja episteemiline ebaõiglus, Ariadne Lõng: Nais- ja meesuuringute ajakiri, Ariadne Lõng 1/2, 2015
• naiste osalemist teadusvaldkonnas mõjutavad eelkõige sotsiaalse keskkonna hoiakud, arvamused ja organisatsioonide praktika, mitte „kaasasündinud“ huvid ja võimed.
• ebatraditsioonilisel erialal, nt. matemaatika- ja täppisteaduste valdkonnas edukalt õppivad naised jätavad teadlaskarjääri pooleli selliste institutsionaalsete  praktikate ja organisatsioonikultuuri tõttu, mis  ei kindlusta nende osalemist otsustustasanditel ja erialastel kogunemistel, samuti on põhjuseks kaudselt diskrimineerivad normid, töötingimused ning raskused töö- ja pereelu ühitamisel
  • (European Commission. DG Research  High-level Expert Group (2011) Structural Change in Research Institutions: Enhancing excellence, gender equality and efficiency in research and innovation.)
• doktorantide stipendiumide taotluste hindamisel väärtustatakse meeste saavutusi märksa kõrgemalt kui naiste samaväärseid tulemusi.
  • (Sismondo, S. Sissejuhatus teadus- ja tehnikauuringutesse. Tõlk Endla Lõhkivi. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008 [An Introduction to Science and Technology Studies. Tandem Library, 2003.]
• naisteadlasi tsiteeritakse nt poliitikateadustes vähem kui mehi – üheks põhjuseks, et naised ei tsiteeri nende endi varasemaid  töid nii nagu teevad meesteadlased. Enda varasemate tööde tsiteerimine aga suurendab võimalust, et neid tsiteeritakse ka teiste poolt enam.
  • (Maliniak,D., Powers, R. and. Walter, B. The Gender Citation Gap inInternational Relations. International Organization, Available on CJO 2013doi:10.1017/S0020818313000209)