Soolise võrdõiguslikkuse alane teadlikkus

Nüüdisaegses õigus- ja majandusteaduses, sotsioloogias ning politoloogias käsitletakse sugu, soolisust ja soosüsteemi nii ühiskonna struktuuri kui ka igasuguse sotsiaalse käitumise ühe mõjutegurina.

Soosüsteem ja sooideoloogia on ühiskonna toimimise üheks tahuks, mida tuleb osata märgata, analüüsida ja mõista, et toetada demokraatliku ühiskonnakorralduse ja indiviidide igakülgset arengut.

Eesmärgiks on, et lapsed ja noored omandaksid alusteadmised soo ja soolisuse kategooriatest, soolise võrdõiguslikkuse teemast, olemusest ja eesmärkidest juba koolis. Toetumine nüüdisaegsetele sookäsitlustele võimaldab analüüsida nii ennast kui sotsiaalset keskkonda, hinnata kriitiliselt aegunud arusaamu ja olla aktiivne osaline ühiskonna moderniseerimises.

Eestis on soolise võrdõiguslikkuse nõukogu seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse alased põhimõtted ja teadmised tuleb lõimida kõigi tasandite õppekavadesse, -korraldusse ja -materjalidesse, sh õpetajaharidusse ja täiendkoolitustesse. Ühtlasi on soovitatud valitsusele tõsta elanikkonna ning spetsiifiliste siht- ja sidusgruppide (nt töötajad, tööandjad, haridustöötajad, poliitikakujundajad) teadlikkust soostereotüüpide negatiivsest mõjust, sh haridus- ja tööalaste otsuste langetamisel.

Loe edasi:

Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu ettepanekud valitsusele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks 2015 – 2018

http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Uudised/sv_noukogu_ettepanekud_valitsusele_03_2015.pdf

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel Vabariigi Valitsusele nõu andva koguna juhime uue valitsuse tähelepanu vajadusele aktiivselt edendada soolist võrdõiguslikkust, võttes hiljemalt 2015. aasta lõpuks vastu soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2023 ning tagades piisavate ressursside olemasolu selle elluviimiseks.

Ennekõike peame vajalikuks soostereotüüpide negatiivse mõju vähendamiseks naiste ja meeste igapäevaelule, otsustele ning majanduse ja ühiskonna arengule:

i. lõimida soolise võrdõiguslikkuse alased põhimõtted ja teadmised kõigi tasandite õppekavadesse, -korraldusse ja -materjalidesse, sh õpetajaharidusse ja täiendkoolitustesse;

ii. tõsta elanikkonna ning spetsiifiliste siht- ja sidusgruppide (nt töötajad, tööandjad, haridustöötajad, poliitikakujundajad) teadlikkust soostereotüüpide negatiivsest mõjust, sh haridus- ja tööalaste otsuste langetamisel;

naiste ja meeste võrdse majandusliku iseseisvuse toetamiseks:

i. muuta vanemapuhkuste ja vanemahüvitise süsteemi selliselt, et see toetaks selgemalt hoolduskohustuse jagamist vanemate vahel, sh ühtlustades puhkuste skeemi, hüvitamise alused ja reserveerides osa puhkusest emale, osa isale ja osa perele;

ii. tõsta tööandjate soolise võrdõiguslikkuse edendamise alast teadlikkust ja võimekust ning tugevdada järelevalvet nende kohustuste täitmise üle;

iii. soodustada läbipaistvate ja objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate tööhindamise- ja palgasüsteemide kasutuselevõttu, aitamaks kaasa naiste ja meeste võrdväärse töö võrdsele tasustamisele ja väärtustamisele;

soolise tasakaalu suurendamiseks kõigil otsustus-ja juhtimistasanditel:

i. soodustada Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimiste valimisnimekirjadele nn tõmblukumeetodi/triibuliste nimekirjade koostamist;

ii. suurendada soolist tasakaalu valitsuskomisjonides ja riigiosalusega äriühingute ning sihtasutuste juhtorganites, väärtustades isikute pädevust ja valikuprotsesside läbipaistvust;

iii. toetada soolise tasakaalu suurenemist kõigi haridusastmete õppeasutuste juhtorganites;

naiste ja meeste elukvaliteedi tõstmiseks:

i. tagada soopõhise vägivalla vähendamiseks vägivalla ennetamise strateegia tõhus rakendamine;

ii. tagada jätkusuutlike rahastamisvõimaluste olemasolu soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevatele vabaühendustele;

soolõime süsteemse ja tõhusa rakendamise toetamiseks:

i. tagada soolõime rakendamist toetavate struktuuride ja teenuste olemasolu ning järelevalve soolõime kohustuse täitmise üle;

ii. tagada soopõhise statistika ja andmete olemasolu kõigis poliitikavaldkondades.

Soolise võrdõiguslikkuse nõukogusse kuuluvad järgmiste organisatsioonide esindajad: Eesti Töötukassa, Tervise Arengu Instituut, Statistikaamet, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Sihtasutus Innove, MTÜ Eesti Naiste Koostöökett, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu juhatus, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond.