Teoste ja tegelaskujude analüüsimisel saab analüüsida ühiskondlikku tausta, sh. soosuhete korraldatust, rolle jms aga ka Eesti naisliikumise eelkäija L.Suburgi  ja teiste autorite seisukohti naiste/meeste õiguste küsimustes jms.

Soouurimuslik lähenemine pakub võimalusi näha seoseid kirjanduse ja elu, tegelaskujude ja inimeste vahel ning võimaldab õppida nii kirjanduse kui ühiskonna kohta üldiselt.

Võsa, U. (2018)  Sootundlik kirjandusõpetus gümnaasiumis teoste käsitlemise näitel. Magistritöö Juh. Sapunjan, I. Tartu Ülikool http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/62145/Vosa_MAG.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Magistritöös on koostatud töölehed, mille aluseks on neli teost: Henrik Ibseni näidend „Nukumaja“, Kate Chopini lühiromaan „Virgumine“, Urmas Vadi romaan „Neverland“ ja Maarja Kangro novell „48 tundi“.

Kirjandust õpetajale:

Annuk, E. 1999. Naisest tekstini: feministliku kirjandusanalüüsi lähtekohti. – Keel ja Kirjandus, 10-11, lk 695-770.

Annuk, E. Naised ja kirjanduslugu: tuntud ja tundmatu Ilmi Kolla. Ariadne Lõng 1/2, 2003

Annuk, E. Taasavastatud Lilli Suburg Eve Annuk. Ariadne Lõng 1/2, 2003

Kivimaa, Katrin. Koidula pildis: ajaloolisest isikust rahvuslikuks sümboliks Ariadne Lõng 1/ 2, 2004

Kirss, T. Ruthi õed: sajandipöörde naiste reaalsus ja fantaasia. Ariadne Lõng 1/ 2 2004

Annuk, E. Sissevaade Lilli Suburgi ajakirjanduslikku tegevusse. Ariadne Lõng 1/ 2 2004

Tarrend, A. Eesti poisteraamatute kangelaste muutumised ajas.  Ariadne Lõng, 1/2, 2005/06

Pedaru, L.  Habemega professorid ja õlgkübaraga peened daamid ehk soorollid eesti uuemas lastekirjanduses
https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2015_2/03.pdf

Tammsaare. A.-H. Naisterahva-liikumisest. 1906. Kogutud teosed 15. Köide. Publitsistika I (1902-1914) Tallinn, Eesti Raamat, 1986. Lk. 91- 118