Heatasemelisel eelharidusel on pikaajaline positiivne mõju saavutustele ja sotsialiseerumisele kooli- ja tööelus, sest see hõlbustab õppimist hilisemas eas.

Laps õpib soolisi erinevusi  ja ootusi täiskasvanutelt, kes teadlikult või alateadlikult kohtlevad teda vastavalt tema bioloogilisele sookuuluvusele. Sooline sotsialiseerimine ja identiteet loovad arusaama vastavatest soorollidest: ühiskondlikult aktsepteeritud ja ootuspärasest soole kohasest käitumisest. Poistele õpetatakse maskuliinset, tüdrukutele feminiinset käitumist, mis võib piirata nende valikuid ja arengut. Sugudevaheliste erinevuste rõhutamine ükskõik milliste põhjendustega taastoidab või tekitab soostereotüüpsust.

Alusharidus võib olla selliseks  positiivseks aluseks, millele toetudes võib muuta tulevikus naiste ja meeste staatust tööturul ja pereelus võrdsemaks.

Lasteaia üheks põhieesmärgiks on tüdrukute ja poiste mänguruumide avardamine, mille kaudu luuakse neile võrdseid võimalusi edaspidiseks eluks. Lapsepõlves kogetu ja omandatu mõjutab õpitavaid oskusi ja tegevusi, eriala valikut, partneri valikut, laste kasvatamist  jne.

Eeldatakse, et kui lapsed mängulise tegevuse kaudu oma soole traditsiooniliselt mitteomaseid teadmisi ei koge, siis on neil hiljem täiskasvanutena sageli väga raske leida alternatiive etteantud soohoiakutele, isegi siis, kui nad seda tahaksid.

Eelkooliealine laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.