ÜRO
ÜRO IV naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ja naiste võimestamine.
Eesti aspektist on olulised järgmised põhiseisukohad:
69. Haridus kujutab endast inimõigust ning olulist võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu saavutamise vahendit. Mittediskrimineeriv haridus töötab nii poiste kui tütarlaste hüvanguks ning aitab lõppkokkuvõttes kaasa suurema võrdõiguslikkuse saavutamisele naiste ja meeste vahel.
72. Naiste vastu suunatud diskrimineerimise põhjuste ning naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse efektiivse likvideerimise seisukohast on oluline luua taoline hariduslik ja sotsiaalne keskkond, milles naisi ja mehi, tütarlapsi ja poisse koheldakse võrdsetel alustel ning julgustatakse täiel määral realiseerima oma potentsiaali, austades nende mõtte-, südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadust, kus haridussüsteem aitab kaasa mittestereotüüpse kuvandi kujundamisele naistest ja meestest.
74. Õppekavad ja õppematerjalid lähtuvad endiselt sugupooltele ettekirjutatud rollidest ning arvestavad harva tütarlaste või naiste spetsiifilisi vajadusi. See tugevdab naiste ja meeste traditsioonilist rollijaotust, milles naised on ilma jäetud võimalusest etendada täieliku ja võrdväärse partneri osa ühiskonnas.
Teadlikkuse puudujääk soolisuse problemaatikast iga tasandi haridustöötajate hulgas süvendab meeste ja naiste vahel valitsevat ebavõrdsust andes hoogu diskrimineerimistendentsidele ning õõnestades tütarlaste eneseaustust. Seksuaalse ja reproduktiivse hariduse puudujääk avaldab tohutut mõju naistele ja meestele.
75. Eriti just teaduslikud õppekavad on allutatud soorollidele. Teaduslikes väljaannetes ei kajastu tütarlaste ja naiste igapäevaelu kogemus ning ei avaldata tunnustust naisteadlastele. On oluline, et naised mitte ainult ei kasutaks tehnika poolt pakutavaid hüvesid, vaid osaleksid tema loomise protsessis projekteerimisest kasutuse, kontrolli ja hindamise staadiumini välja.
76. Tütarlastele ja naistele loodav ligipääs kõigile haridusastmetele, sealhulgas ka kõrgharidusele ja akadeemilisele tegevusele ning nende seal hoidmine on nende ametialase karjääri üheks teguriks. Sellele vaatamata on täheldatav tütarlaste koondumine vähestesse õpivaldkondadesse
77. Massiteabevahendid kujutavad endast hariduse võimsat tööriista. Sellisena on massimeedia naiste edendamise ja arengu tagamise vahend haridustöötajate, valitsusasutuste ja valitsusväliste institutsioonide käes. Arvutil rajanev õpe ning infosüsteemid on kiiresti muutumas õpiprotsessi ja teadmiste levitamise tähtsaks osaks. Noorsoole avaldab iseäranis suurt mõju televisioon, mis omab sellisena võimet kujundada väärtusi, hoiakuid ning nii positiivset kui negatiivset suhtumist tütarlastesse ja naistesse.