Soolise võrdõiguslikkuse kui väärtusega arvestamine tähendab tütarlastele ja poistele, naistele ja meestele võrdsete võimaluste loomist ning sotsiaalse õigluse tagamist. Põhiküsimus on väärtushoiakutes, inimeste võrdsuse tunnistamises ja naiste ning meeste võrdses väärtustamises.

Selle saavutamine ühiskonna struktuurse soolise ebavõrdsuse tingimustes ei juhtu iseenesest, sest müüdid  ja stereotüübid ning kehtiv sooideoloogia hoiab alal meeste domineerimist ja nendega seotu suuremat väärtustamist.

See tähendab, et õppimise jooksul peaks igaüks oma individuaalsed väärtused  omandama just  inimõigusi  ja demokraatiat tunnistades ja tunnetades.  Ainult siis saab rääkida, et seadustes deklareeritud väärtustest saaks mõjutatud ka tulevane ühiskond.  Näiteks on võrdsuse põhimõte aluseks nii hoolivuse kui ka usalduse edendamisel.  Võrdsus on ka kooli kui õppiva organisatsiooni üheks võtmeväärtuseks.

Õpetajatelt oodatakse oskust märgata ning kriitiliselt hinnata ebavõrdsust taastootvaid arvamusi ning hoiakuid, mõista  soolise diskrimineerimise olemust  ja selle mõju õpilaste – tütarlaste ja poiste arengule.

Soolise võrdõiguslikkuse põhiküsimuseks on õpetajate ja täiskasvanute suhtumiste muutmine.

See, missugused on õpetajate ootused ja käitumine, kujundab seda, kuidas lapsed soorolle tajuvad. 

Kahtlemata on keeruline ainult koolil tagada, et õpilased  kujuneksid vabadeks ja võrdseteks, loovateks, mitmekülgseteks, sotsiaalselt küpseteks, erinevusi sallivateks, usaldusväärseteks  ning oma eesmärke teadvustada ja saavutada oskavateks kodanikeks.  Aga kool on ainsana selliseks institutsiooniks, kus uuele põlvkonnale selliseid väärtusi ja käitumisviise, mis ühiskonna jätkusuutlikku arengut suunavad, saab teadlikult õpetada.

See aga eeldab loobumist eelarvamustest, soolistest stereotüüpidest ning naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute võrdse kohtlemise põhimõtete mõistmist ja teadlikku järgimist.

Otsustav osa on siinjuures sellisel õppekaval, milles pööratakse rõhku nendele teadmistele ja pädevustele, mis aitavad mõista soolise kihistumise põhjuseid, sellega seotud stereotüüpe, käitumisnorme  ja väärtushinnanguid.

Õppekava erinevate ainete sisu peab andma alusteadmised ja oskused soolise ebavõrdsuse ja võrdsuse teemadel arutlemiseks indiviidi, gruppide, klassi ja kooli, haridus- ja tööturu ning ühiskonna kultuurilisel ja sümbolilisel tasandil.

Õppekava suunaks õpetajaid teemasid käsitlema ja teaduspublikatsioonidega tutvuma. Õpilased saaksid lisaks ühiskonnas toimuvate protsesside mõistmisele  tuge endi sooliste identiteetide, minapildi ja enesetunnetuse kujunemise mõistmisele.

Arvestada tuleb, et varjatud õppekaval e. variõppekaval on tütarlaste ja poiste identiteedi ning soosuhete kujundamisel  sama oluline roll kui formaalsel õppel.

Varjatud õppekavana käsitletakse struktuurseid, sotsiaalpoliitilisis, kultuurilisi, väärtuselisi jms. tegureid sümbolilisel, kultuuri, ühiskonna, kooli  ja suhtlemise tasandil, mis mõjutavad  isikuse sotsialiseerimist ja arengut.

Soolist võrdõiguslikkust  kui väärtust  tuleb käsitleda kõigis sotsiaalainetes, sest see on üheks osaks sotsiaalsest ja kodanikupädevusest. Selle  olulisust on nimetatud Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartas, vastu võetud Ministrite Komitee soovitusega CM/Rec(2010)7