Formaalne ja tegelik võrdsus
Vahet tuleb teha formaalsel (de jure) ja tegelikul, sisulisel (de facto) võrdsusel.
Võrdsus de jure e. ühetaoline kohtlemine on küll kooskõlas vormilise võrdsusega (nn õigusliku võrdsusega), aga ei pruugi tuua kaasa sisulist võrdsust praktikas, tegelikkuses. Ühesugune kohtlemine ei taga võrdsuse saavutamist, sest inimeste lähtepositsioonid ja võimalused on erinevad.
Sisulise e. olemusliku võrdsuse mõiste (e. võrdsus tulemustes, või materiaalne võrdsus, ka suhteline võrdsus) tähistab täieliku võrdsuse tagamist tegelikkuses. Tegeliku võrdsuse saavutamine eeldab ühiskonnas esineva diskrimineerimisele toetuva ja inimeste erineva väärtustamise praktika ja tavade likvideerimist.
Näiteks soolise ebavõrdsuse likvideerimine nõuab, et saavutataks kahe suuruselt võrreldava sotsiaalse grupi olukordade – naiste ja meeste olemuslik võrdsus e. sooline võrdõiguslikkus. Seejuures on vaja arvestada erinevusi naiste ja meeste staatustes ja situatsioonides, mis on konstrueeritud sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja ajalooliselt.