Gümnaasiumi sotsiaalvaldkonna õppeainete vahendusel peab õpilastel  kujunema võime näha ühiskonna arengus põhjuslikke  seoseid ning teha teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga.

Vastavalt riiklikule õppekavale peab gümnaasiumi ühiskonnaõpetus käsitlema nüüdisaegse ühiskonna sotsiaalseid suhteid ning protsesse ja tutvustama ühiskonnaelu põhivaldkondade (majandus, poliitika, õigus) korraldust ja toimimist.

Kõikide valdkondade  puhul tähelepanu juhtimine soolistele aspektidele aitab kaasa selliste ühiskondlike tegurite mõistmisele, mis võib mõjutada ka indiviidi staatust ja rolle.

Gümnaasiumi lõpuks peaks õpilastel kujunema  arusaam, et sooline ebavõrdsus on ühiskonna kui terviku probleem. Õpilasel peaks  tekkima huvi märgata ja analüüsida, mis mõjutab suhtumist inimesesse üldse, ning kuidas aegunud soostereotüüpsed  hoiakud ja eelarvamused on seotud teiste negatiivsete probleemidega – vaesus, tõrjutus, tööpuudus, koolist väljalangemine, alkoholism jms.

Soolise võrdõiguslikkusega seotud teadmised ja oskused:

• Sooline võrdsus kui väärtus, põhimõte ja üldine hüve. Diskrimineerimise keeld, võrdse kohtlemise norm kui eeldus inim- ja põhiõiguste realiseerumisele
• Soolise võrdõiguslikkuse poliitikate  põhieesmärkide ja strateegiliste suundade teadmine
• Põhiliste soolist võrdõiguslikkust edendavate organisatsioonide teadmine
• Ühiskonna soolise kihistumise ja selle vähendamise meetodite teadmine (ajutised erimeetmed, sh. kvootide rakendamine). Tööturu soolise vertikaalse ja horisontaalse kihistumise põhjuste analüüsimine, tööõiguse normide teadmine, tööandja vastutus nais- ja meessoost töötajate võrdse kohtlemise eest.
• Oskus märgata sooliselt eelarvamuslikke, seksistlikke ja emotsionaalseid diskursuseid, kuvandeid, mis õigustavad soolise ebavõrdsuse olukorda ja/või vastandavad naisi ja mehi.
• Soouuringute põhisuundade teadmine. Soopõhise statistika kasutamine, soouurimuslike portaalide, allikate teadmine
• Rahvusvahelised mõõdikud soolise ebavõrdsuse hindamiseks ja võrdlemiseks EL ja rahvusvahelises kontekstis.
• Soolisuse konstrueerimine seotult  vanusega, puudega (erivajadusega), seksuaalse orientatsiooniga jms. Nn. mitmese diskrimineerimise vältimine.
• Seksism ja feminism. Tööturg ja tööõiguse normid, mis keelavad soolise diskrimineerimise. Õiguste kaitse, tööandja vastutus nais- ja meessoost töötajate võrdse kohtlemise eest.
• Soouuringute põhisuundade teadmine. Soopõhise statistika kasutamine, soouurimuslike portaalide, allikate teadmine. Rahvusvahelised indeksid soolise ebavõrdsuse hindamiseks ja võrdlemiseks EL ja rahvusvahelises kontekstis.