Sooline tasakaal poliitikas
Sissejuhatuseks teemasse.
Ülemaailmselt peetakse naiste 30%- list esindatust kriitiliseks massiks, mida on vaja selleks, et naisesindajad suudaksid muuta poliitilist kultuuri, tõstatada uusi teemasid ning kaitsta tõhusalt naiste õigusi.
Euroopa Liidus peetakse nais- ja meesotsustajate tasakaalustatud osaluseks 40% / 60 %.
Lisaks poliitikas osalemisele vaadatakse näiteks Euroopa Liidus nais- ja meesjuhtide osakaalu majandusotsuste tegemisel ning IKT valdkonna töötajaskonnas.
Eesti naiste osalemine parlamendis ei vasta majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka.
Naiste suhteliselt vähest rolli poliitika tipptasandil on seletatud kolme faktoriga:
- poliitiliste põhjustega
- sotsiaalmajanduslike põhjustega
- ideoloogiliste ja psühholoogiliste põhjustega
Esimesed on seotud riigi poliitilise struktuuriga. Naiste osakaalu esinduskogudes mõjutab valimissüsteem – proportsionaalset mandaatide jagamise süsteemi kasutatavates riikides on naiste esindatus suurem kui absoluutset enamuse reeglit kasutatavates riikides.
Meestekeskne poliitiline kultuur võib pärssida naiste osalemist, sest naiste väärtussüsteem ja otsuste tegemise kriteeriumid erinevad meestele omastest. Poliitilise kultuuriga on seotud ka nõrk erakonnasisene toetus naistele, mis raskendab juhtivatele kohtadele jõudmist.
Edukateks kampaaniateks ja kestvalt poliitikas aktiivne olemiseks on vaja raha, materiaalset kindlustatust, haridust. Takistuseks võib olla ka naiste topeltkoormus ning sellest tulenev ajapuudus.
Poliitikasse minek eeldab rollimudelite muutmist ja julgust. Poliitikamaailmas läbilöömine eeldab enesekindlust, mida tütarlaste sotsialiseerimisel pole eriti eesmärgiks seatud. Omamoodi barjääri kujundab meedia, mis ei näita mehi ja naisi võrdsetena ei poliitikas ega muudel juhtivatel kohtadel.
Selleks, et saavutada naiste ja meeste võrdset esindatust poliitiliste otsuste tasandil , kaalutakse põhjuseid ja eesmärke, aga ka seda, kui kiiresti soovitakse tulemuseni jõuda.
Lähenemisviisid naiste osaluse suurendamiseks otsustustasandil
| Pikaajaline – samm-sammuline | Kiirem tee | |
|---|---|---|
| Diagnoos-põhjused | Naistel on vähem ressursse (haridust, aega, kogemusi, raha, õigeid võrgustikke jms) | Sooline diskrimineerimine ja tõrjumise mehhanismid (naiste suuremad ressursid ei vähenda väljakujunenud võimusuhteid ega muuda sooideoloogiat, pilt tegelikkusest säilitab selle normaalseks pidamise |
| Eesmärk | Rohkem naisi poliitikasse | Sooline tasakaal valitud kogudes |
| Strateegia | Naiste võimustamine ja võimete arendamine (koolitamine, esinemisoskuste õpetamine, mentorlus) | Aktiivsed meetmed, nt. sookvoodid, et ei peaks ootama aastakümneid ja mitmeid põlvkondi ühiskonna demokratiseerumist |
| Arenguajalooline seisukoht | Pikas perspektiivis jõutakse sugude võrdsuseni, eriti kui hakatakse nägema stereotüüpe ja eelarvamusi | Sugude võrdsuseni ei jõuta iseenesest aja jooksul |
Põhjamaad on näiteks aktiivse naisliikumise ja sihipärase soolise võrdsuse poliitikate rakendamisega aastakümnete jooksul jõudnud 30-40 %-lise naiste osaluseni poliitilises esindatuses. Belgia, kus rakendati kvoote, suutis 9,4 %-lt jõuda naiste 36,4 %-se esindatuseni paari valimisperioodiga.