Ühiskonna arengu käsitlemine
Ühiskonda ja selle arengut käsitlevas teemavaldkonnas:
- vaadeldakse ühiskonna kui sotsiaalse süsteemi elemente: sotsiaalset struktuuri (rühmi, kihte, kogukondi), sotsiaalseid suhteid ja protsesse (nt koostööd ja konflikti, võimu, allumist ja vastupanu, lõimumist ja eristumist, tõrjutust ja osalust, mobiilsust, kihistumist);
- analüüsitakse ühiskonna elu reguleerivaid norme ja väärtusi ning erinevates valdkondades välja kujunenud institutsionaalset korraldust (näiteks perekonda, riiki, turgu, õigust, meediat);
- uuritakse avaliku ja erasektori olemust ning funktsioone; tutvutakse kodanikuühiskonna struktuuri ja ülesannetega, analüüsitakse sektoritevahelise koostöö võimalusi ja kogemusi;
- õpitakse tundma ühiskonna erinevaid vorme ja arengujärke; tutvutakse nüüdisühiskonna kujunemisloo ja peamiste tunnusjoontega, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna moderniseerumisprotsessile ning info- ja teadmusühiskonna arengule.
Kuna ühiskond koosneb naistest ja meestest ning sooline võrdõiguslikkus on vahetult seotud ühiskonna moderniseerumisprotsessidega, siis on soolise võrdsuse aspekte põhimõtteliselt võimalik käsitleda kõigis teemades.
Ühiskond ja selle areng | Soolise võrdõiguslikkuse aspektid |
---|---|
Ühiskonna sotsiaalne struktuur | Ühiskonna sooline kihistumine väljendub naiste ja meeste ebavõrdses juurdepääsus ühiskonnas enamhinnatud ressurssidele – võimule, staatusele, finantsilistele ja ajalistele jms. ressurssideleOmistatud ja omandatud staatuse mõisted
Võrdsus-ebavõrdsus ühiskonnas. |
Ühiskonna elu reguleerivad normid ja väärtused | Patriarhaalse perekonna muutumine egalitaarsuse suunas, muutused traditsioonilistes soorollidesKirjutamata soonormid ja ootused soorollidele
Töö- ja perekohustuste jagunemine naiste ja meeste vahel, vanemapuhkus ja isapuhkus Feminiinse ja maskuliinse ühiskonna erinevused |
Ühiskonna sektorite olemus ja funktsioonid | Naiste ja meeste erinevad osakaalud era-, avalikus ja kolmandas sektoris.Suurimad ja olulisemad soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevad kolmanda sektori organisatsioonid Eestis |
Ühiskonna moderniseerumisprotsess | 20. saj. naisliikumine, naiste osa tööjõus, poliitikas. Eesti inimarengu aruanded soolisest ebavõrdsusest. Maskuliinsete väärtuste jätkumine või uue mehelikkuse kujunemine |