Sooline segregatsioon hariduses on tingitud poiste ja tüdrukute erinevast sotsialiseerimisest, mis piirab naiste ja meeste valikuid tulenevalt sellest, mida nähakse selles kultuuris eri sugudele sotsiaalselt aktsepteeritavana.

Nii soospetsiifilised rollimudelid kui ka ettekujutused soorollidest mõjutavad haridussüsteemis tehtavaid otsuseid. Mida tugevamalt on soorollid ühiskonnas määratletud, seda rohkem indiviide kalduvad valima sooliselt tüüpilise ametiala.[1]

Poisid ja tüdrukud, tütarlapsed ja noormehed valivad need kutse- ja erialad, mida nad näevad stereotüüpselt sooliselt „sobilikena“ ja kus indiviidiga samast soost olevate õpilaste osakaal on ülekaalus. Eesti üliõpilaskandidaatide valikute uurimusest on selgunud, et sisseastujate erialaeelistused on tugevalt sooliselt determineeritud.[2]

Euroopa Komisjoni teatises kutseharidus- ja -koolituskoostöö kohta rõhutatakse, et nõustamisteenuste puhul on oluline pöörata tähelepanu naiste ja meeste võrdõiguslikkusele ning julgustada noori proovima ja valima sooliselt mittetraditsioonilisi ameteid. (Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Brüssel 9.6.2010, KOM(2010) 296.)

Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud võtmepädevustes, (võtmepädevused on pädevused, mida vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus, 18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ), mille omandamist peab haridussüsteem võimaldama. Sotsiaalse ja kodanikupädevuse hulka kuuluvad muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vältimisega seotud hoiakud, teadmised ja oskused.

Üheks potentsiaalseks võimaluseks vähendada soolisi lõhesid kutsehariduses, võib pidada karjäärinõustamist,  mille kaudu mõjutada noorte valikuid ja arusaamu, samuti tutvustada sooaspektist ebatüüpilisi erialasid. On oluline, et kutseõppe käigus saaksid õppijad ettekujutuse sooaspektidest tööturul, tööõiguses ja tööelus laiemalt. Selleks saab kasutada nt. põhikooli või gümnaasiumiastmele koostatud tunnikonspekte ja taustamaterjale.

Võimalik on koostada  vastav kursus e-õppena

Eesmärk: sooliste stereotüüpide kummutamine, stereotüüpsete ameti-ja erialavalikute mõju analüüsimine, teadlikkuse omandamine soolise võrdõiguslikkuse seaduse normidest .  Eelkõige faktide pakkumine – analüüs ja järeldused on õpilastele ülesandeks.

Sisuteemad:

• sooline võrdsus : Eesti ja Euroopa (normid, soolisuse konstrueeritus, võrdne kohtlemine, võim ja sugu, meedia ja sugu);
• haridusvalikud, õpilaste juhendamine
• sooline võrdsus tööelus (värbamine, töö tasustamine, lapsehoolduspuhkused, sooline ja seksuaalne ahistamine).

Iseseisev töö: trükimeedia analüüs, ebatraditsioonilise töö valinud isiku(te) intervjueerimine, essee kirjanduse põhjal, soolise võrdõiguslikkuse edendamise programmid ja projektid. Võrdõigusvoliniku seisukohad seoses tööalase võimaliku diskrimineerimisega.

Eelkõige faktide pakkumine – analüüs ja järeldused on õpilastele ülesandeks.