Sugu on üheks ühiskonna kirjeldamise põhikategooriaks, nagu seda on klass, rahvus, vanus jms. Sugu on igas ühiskonnas nii oluline põhikategooria, et see omistatakse sünniga igale inimesele vastavalt tema bioloogilistele sootunnustele.

Kõige levinumas  tähenduses ongi sugu üheks inimese sotsiaal-demograafiliseks tunnuseks, kategooriaks, mille alusel saab võrrelda statistilisi andmeid,  aga mitte ainult.

Kuigi bioloogiliste tunnuste alusel saab tavaliselt jagadagi inimesed kahte eraldi rühma, tähistatakse soolisuse mõistega ka mehelikkust ja naiselikkust – sotsiaalselt ja kultuuriliselt kokkulepitud  arusaamu sellest, mida ühele või teisele soogrupile omaseks või kohaseks peetakse.

Selleks, et eristada muutumatuid bioloogilis-anatoomilisi ja soolisuse mõistega tähistatavaid psühholoogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi naiste ja meeste vahel, on kasutusele võetud nn. sotsiaalse soo mõiste, mis tähistab naiseks ja meheks olemise sotsiaal-kultuurilisi norme.

Sotsiaalteadustes  kasutatakse soolisuse mõistet valdavalt sotsiaalse soo tähenduses. Seega osutab soolisuse mõiste kõigele, mis assotsieerub kellegi sooga antud ühiskonnas.

See hõlmab nii rolle, tegevusi, eelistusi kui teisi tunnuseid, mis on või mida ühiskond eeldab olevat tüüpilised tüdrukutele ja poistele või meestele ja naistele. Need soolised erinevused on omandatud sotsialiseerimise käigus ja ajas ning kultuuris muutuvad.

Sotsialiseerimise käigus antakse arvukate hoiakuliste märkidega tüdrukutele signaale  selle kohta, mida neilt oodatakse ja millised nad peavad olema – õrnad, hoolivad, leplikud, tulevased emad ja kodu eest vastutajad. Poisid saavad aga ettekujutuse sellest, et nad peavad olema julged ja tugevad, ettevõtlikud, juhtijad, arendajad ja kodu ning kodumaa kaitsjad. (Vt. sotsialiseerimine).

Bioloogilise ja sotsiaalse soo  eristamine on oluline, et rõhutada nn.  sotsiaalse soo muutuvat tähendust.

Bioloogiline sugu (ingl.k. Sex) – naiste ja meeste anatoomilised, füsioloogilised ja geneetilised erinevused

Sotsiaalne sugu (ingl. k. Gender) – isiku enda ja teistega jagatud  arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks ning ühiskonnapoolsed ootused naiseks ja meheks olemisele, soorollid ja naiste-meeste vahelised domineerimissuhted

Meeste ja naiste bioloogilised erinevused piirduvad keha anatoomiliste erinevustega (lihasmassi suurus, reproduktiivsed funktsioonid jms.) 

Psüühika, mõtlemine ja käitumist suunav  ajutegevus on aga suuresti sootsiumi poolt kujundatud. 

Mehe sookategooriale antud ühiskonnas kohaseks peetavat käitumist nimetatakse maskuliinsuseks ja naise sookategooriale vastavaks peetavat feminiinsuseks.

Maskuliinsus ja feminiinsus ei ole indiviidi fikseeritud kehalised olemused või kindlate iseloomujoonte kogumid, vaid sotsiaalses tegevuses kujundatud praktikate kogumid, mis erinevad vastavalt sotsiaalsetele tingimustele ja soo suhetele.

Tähendused, mida (sotsiaalsetele) sugudele omistatakse, pole muutumatud ja kindlad, need varieeruvad mitte ainult  vastavalt kultuurilisele ja ajaloolisele kontekstile, vaid ka olukordadele ja situatsioonidele.

Soolisuse, naiselikkuse ja mehelikkuse mõiste on tähendusrikkam kui näiliselt alati vastanduv mõistepaar naine-mees. Oma sotsiaal-kultuurilises tähenduses on sugu/soolisus kujunenud ka üldmõisteks, kategooriaks, mille alusel mitte ainult inimesi, vaid ka muid ühiselu aspekte iseloomustatakse naiselikkuse ja mehelikkuse (feminiinsuse – maskuliinsuse) skaalal.

See tähendab ühtlasi, et feminiinsus ei kaasne automaatselt naiseks olemisega ja maskuliinsus meheks olemisega.

Soolisuse kategooriat kasutatakse selleks, et sotsiaalseid protsesse ja struktuure nähtavaks teha, sest sugu määrab paljuski ära selle, kuidas inimese elu on määratletud individuaalsel, perekondlikul, grupi  ja sotsiaalsel tasandil. 

Õpilastele selgitatavad mõisted :

• Sugu ja soolisus
• Bioloogiline ja sotsiaalne sugu
• Sugu kui elanikkonna rühmitamise kategooria
• Soolise ebavõrdsuse väljendumine statistiliste andmete põhjal
• Ebavõrdsuse väljendumine müütide, stereotüüpide, keelekasutuse jms. põhjal.