Teemad sooaspekti lõimimiseks

Riiklikus õppekavas on ette nähtud, et teises kooliastmes tutvub õpilane oma lähiümbruse sotsiaalsete suhete , st. staatuste ja rollide süsteemiga, keskendudes sotsiaalselt e. staatuseliselt ja rolliliselt erinevate rühmade kooseksisteerimisele. Käsitelu keskmes peaks olema lähiümbruse inimesed, kool ning õpilase kodukohas toimuvad sotsiaalsed protsessid.

Seega vajavad käsitlemist soosuhted, tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste erinevad osalusmäärad ühes või teises valdkonnas, neile seatud erinevad ootused ja normid.

Nimetatud teemad võivad leida käsitlemist nt. inimeseõpetuses ja seksuaalkasvatuses.

Soosuhete teemavaldkonnad	Küsimused, mida võiks käsitleda
Soogruppide mõju ja ootused käitumisele NB murdeiga – seksuaalharidus. Turvalisus ja turvaline käitumine	Küsimused sellest, kuidas sugu ja sooliselt stereotüüpsed ootused mõjutavad enesehinnangut Mida tähendab „õige poiss, õige tüdruk“ ja selle kriitiline hindamine – soolised eelarvamused, naiselikkuse-mehelikkuse ideaalkuvandid ja nende mõju soolise identiteedi kujunemisele. sookaaslaste ootused ja ootustekohane käitumine, kaasneda võivad probleemid, nagu anoreksia, buliimia, uimastitarbimine Rollide muutumine vastavalt situatsioonile

Teise kooliastme ühiskonnaõpetuse põhiteemade käsitlemisel on üheks põhieesmärgiks saada vabaks näilisest soolisest neutraalsusest, õppida nägema eri soogruppide olukorda ( ja staatust), seostama ebavõrdsust ebaõiglusega ja inimõiguste rikkumisega, suuta vabalt arutleda soolisuse teemadel.

Teemad ainekavas	Soolise võrdõiguslikkusega seotud aspektid
I. Sotsiaalsed suhted
	Naised ja mehed – kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma ühiskonnas, Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ning meeste võrdse kohtlemise põhimõte. Naiste ja meeste sotsiaalne staatus Eesti ühiskonna erinevates eluvaldkondades, teistes EL liikmesriikides. Suuremad Eesti naisorganisatsioonid, mis tegelevad soolise võrdõiguslikkuse eest seismise ja selle edendamisega.
II. Demokraatia
1. Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine	Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustamisel. Nais- ja meessoost parlamendi- ja valitsusliikmete osakaal, volikogude sooline koosseis. Inimõigus – õigus võrdsele kohtlemisele, soolise diskrimineerimise keeld kui kõikide inimõiguste kasutamise eeldus
2. Koolidemokraatia; lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas	Tütarlaste ja poiste rollid ja nende panus õpilasomavalitsuses. Laste õigus haridusele (sooline võrdsus hariduses) Kooli sisekord, kultuur ja suhtumine tüdrukutesse ja poistesse, tüdrukute ja poiste kaasamine otsuste tegemisse.
III. Töö ja tarbimine
	Soolised stereotüübid elukutsete suhtes, traditsioonilised naiste ja meeste tööd, nende ajalooline päritolu, hoiakute muutumine, soostereotüüpidest vabade valikute olulisus Naiste ja meeste ajakasutuse erinevused, soolised tarbimiserinevused ja -eelistused
IV. Meedia ja teave
	Naiste ja meeste soostereotüüpsed kuvandid meedias ja traditsiooniliste soorollide taastootmine Soostereotüübid ja müüdid meedias Kriitiline analüüs

Käsitletavaid teemasid saab valida järgmisest loetelust:

Naised ja mehed – kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma ühiskonnas.

Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ning meeste võrdse kohtlemise põhimõte.

Naiste ja meeste sotsiaalne staatus Eesti ühiskonna erinevates eluvaldkondades, teistes EL liikmesriikides. (Sotsiaalsed suhted)

Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustamisel. Nais- ja meessoost parlamendi ja valitsuse liikmete osakaal, volikogude sooline koosseis.

Tütarlaste ja poiste rollid ja nende panus õpilasomavalitsuses.

Laste õigus haridusele (sooline võrdsus hariduses).

Kooli sisekord, kultuur ja suhtumine tüdrukutesse ja poistesse, tüdrukute ja poiste kaasamine otsuste tegemisse. (Demokraatia ja koolidemokraatia).

Naiste ja meeste soostereotüüpsed kuvandid meedias ja traditsiooniliste soorollide taastootmine. Soostereotüübid ja müüdid meedias . Soostereotüüpide kriitiline analüüs. (Meedia ja teave)