Sooaspekt ühiskonnaõpetuses

Riigi valitsemisega tutvudes käsitletakse põhiseaduslikke institutsioone, nagu Riigikogu, valitsus, president, kohus, kohalik omavalitsus, riigikontroll, õiguskantsler.

Kuna osale õpilastest võib haridustee lõppeda põhikooliga, on õpetajatele soovitatud enam tähelepanu pöörata poliitika avaldumisele igapäevaelus ning kodaniku rollile poliitikatulemite teadliku tarbijana (nt sotsiaalkaitsesüsteemi kasutamine, valla/linna elukorralduses kaasarääkimine, e-teenuste tarbimine jne).

Sellega kaasneb kindlasti ka oma põhiõiguse – mitte olla ebasoodsamalt koheldud soo alusel, teadmine , st. oma põhiõiguste ja nende kaitsmise võimaluste teadmine.

Teemad ainekavas	Soolise võrdõiguslikkusega seotud aspektid
I. Ühiskond ja sotsiaalsed suhted
1. Meedia ja teave	Ajakirjanduse roll avaliku arvamuse kujundamisel ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisel Turunduskommunikatsioon – sooliselt sihitud tarbijagrupid, seksistlik reklaam, seksistliku ja diskrimineeriva teabe ning arvamuse kriitiline analüüs. Fakti ja arvamuse eristamine.
2. Ühiskonna sotsiaalne struktuur	Sooline kihistumine ja selle põhjused. Omistatud ja omandatud staatus. Sotsiaalne õiglus, sooline võrdsus (võrdõiguslikkus) kui ühiskonna arengu näitaja. Maskuliinsed ja feminiinsed väärtused ühiskonna kultuuris. Naiste ja meeste staatuste ja rollide seos kehtiva sooideoloogiaga ja soosüsteemiga.
3. Ühiskonna institutsionaalne struktuur – avalik sektor, erasektor, kolmas sektor	Avaliku sektori institutsioonid, mis tegelevad soolise ebavõrdsuse küsimustega, inimeste põhiõiguste kaitsmisega Naiste ja meeste osakaalud eri sektorites
4.Ühiskonnaliikmete õigused	Naiste ja meeste õigus võrdsele kohtlemisele kõigis ühiskonnaelu valdkondades, riigi roll ja õigused-kohustused selle õiguse kaitsmisel – vastava seadustiku ja õiguskaitse organisatsioonide loomine. Otsese ja kaudse diskrimineerimise olemus. Inimkaubandus seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil, tööorjus.
II. Riik ja valitsemine
1. Demokraatia	Naiste ja meeste esindatus ja kaasarääkimisvõimalused riigi ja ühiskonna jaoks olulisemate otsuste langetamisel. Naiste ja meeste osakaal otsustamisel kui demokraatia tunnus, naiste ja meeste osakaal Riigikogus, valitsuses jms .
2. Eesti valitsemiskord	Sotsiaalministeerium kui soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja võrdse kohtlemise edendaja, Riigikogu, RK komisjonide ja valitsuse sooline koosseis, eri soogruppide vastutusalad, KOV kohustused soolise võrdsuse edendamisel, õiguskaitse institutsioonid: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, tema poole pöördumise võimalused, Õiguskantsleri kohustused soolise võrdsuse edendamisel. Valimistulemuste esitamine – sooline analüüs
III. Kodanikuühiskond
	Naiste ja meeste kaasatus ühendustesse ja organisatsioonidesse. Soolist võrdõiguslikkust edendavad kodanikuühiskonna organisatsioonid Eestis.
IV. Majandus
	N/M proportsioon ettevõtluses, naiste väiksema esindatuse põhjused, ja positiivsete meetmete kasutamine naiste osakaalu tõstmiseks ettevõtluses Naiste osalemine ettevõtete nõukogudes ja EL poolt 2020. aastaks seatud 40% nõue Soolise ebavõrdsuse seos vaesusega, (üksikvanemad ja hariduseta isikud) Naiste ja meeste staatus tööturul, sotsiaaltoetused ja sotsiaalkindlustus. (pensioniiga, vanemahüvitiste süsteem ja kasutamine), tööõigus, tööandjate ja töövõtjate õigused ja kohustused seoses võrdse kohtlemise normiga Sooline palgalõhe, võrdse töö eest võrdse palga maksmise norm

Analüüsimiseks ja arutlemiseks on hea meeles pidada, et

soosüsteem ja sooline ebavõrdsus ilmneb eelkõige naiste ja meeste olukorda kirjeldavate statistiliste andmete võrdlemisel,

sooideoloogia aga keeles, tekstides, diskursustes, sümbolites, mis vahendavad soolisi stereotüüpe.