Õpieesmärk:  panna õpilased arutlema selle üle, kuidas nende sugu on mõjutanud nende võimete ja huvide kujunemist. Kaugem eesmärk – mõista soolisuse rolli haridusvalikutele.

Sissejuhatus teema käsitlemiseks õpetajale

 Küsimustele “kes ma olen?”, “mida ma tahan?” ning “mida ma võin ja suudan?” leiab indiviid vastuseid suheldes ümbritseva sotsiaal-kultuurilise keskkonnaga.

Suhtlemise kaudu toimub õppimine ning inimese mina areng, mina-identsuse ja identiteedi kujunemine.

Inimese kujunemine subjektiks sotsialiseerumise kaudu on kompleksne, mitmete tegurite poolt mõjutatav protsess.

Sotsialiseerimine läbib kogu inimese elukaart, mille käigus  indiviid satub  üha uutesse sotsiaalsetesse olukordadesse ja rollidesse, kus võib olla tarvis omandada uusi käitumismustreid.  Kõige sügavam ja kestvama mõjuga sotsialiseerimine leiab aga aset eelkõige lapsepõlves pere, lasteasutuste ja koolikeskkonna ning eakaaslaste ja meedia  mõjul.

Sotsialiseerimisprotsesse käsitletakse  nüüdisaegsetes sotsiaal- ja kasvatusteadustes soolistatuna, sest sotsialiseerimise käigus kujuneb ka lapse sooline identiteet.

Sooline identiteet  kujuneb lapse- ja noorukieas soorollide õppimise ja tema ühiskonnaliikmeks kujundamise käigus sooliselt eristatud eeskujude, otsese õpetamise, vanemate ja eakaaslaste poolsete sotsiaalsete sanktsioonide, kirjanduse, meedia jne mõjuväljas.

Sooline sotsialiseerimine ja soolise identiteedi kujunemine toimub läbi

• sotsiaalse matkimise,
• kogemuste, mida saadakse hinnangutena oma tegutsemisele ning
• otsese õpetamise.

Teadmised soorollidest kujunevad  järk-järgult läbi  selle jälgimise, missuguste käitumismustritega kaasnevad positiivsed ja millistega negatiivsed tagajärjed.

Soolise sotsialiseerimise raames saab lastele juba esimestel eluaastatel selgeks,  mida tähendab nende ühiskonnas ja kultuuris  meheks ja naiseks olemine. Ühtlasi omandatakse  reeglid, uskumused ja hoiakud selle kohta, mida peetakse nende sookategooriale sobivaks.

Soolisest  sotsialiseerimisest oleneb  see, milliseid andeid lapsed ja noored endas arendavad, arusaamad, mis neil on enda ja teiste kohta, võimalused ja piirangud, mida nad ühiskonnas kohtavad ning tema elu ja ametikäik ning sotsiaalne staatus.

Omadused ja oskused, mida tüdrukute ja poiste kasvatamisel ja arendamisel oluliseks peetakse, on soolises lõikes üsna erinevad ning stereotüüpe taasloovad.

Lapse arengu varasemas etapis  suunatakse sookohast käitumist teiste inimeste, eelkõige vanemate poolt. Soostereotüüpsed ootused vanemate ja teiste täiskasvanute poolt algavad juba imikueast. Vanemad mõjutavad tugevasti oma lapse soolise mina arengut ja sookohast käitumist.

Lastele luuakse nn. sootüüpilised keskkonnad sisustuse, mänguasjade ja  mängudega.  Poiste mänguasjad on mitmekesisemad, sellised, millega tegeletakse väljaspool kodu. Tüdrukute mänguasjad seostuvad koduste rolliülesannetega – nukud, sööginõud jms. Sookohast käitumist suunatakse positiivsete ja negatiivsete sanktsioonidega nii kehakeeles kui verbaalselt.

Aasta- pooleteisene laps  käitub juba sootüüpiliselt, soostereotüüpide kohaselt. Väikelaps õpib oma soorolli just selliste naiste ja meeste rollide põhjal, mida näeb enda lähemas sotsiaalses keskkonnas. Õpib ära ka selle, et soolise kategoriseerimisega, sildistamisega määratakse kindlaks kummalegi soole iseloomulikud tunnused ja tegevused.

Perekonnas välja arenenud soolised erinevused ja sugude vastandamine võimenduvad mängukaaslaste mõjul ja siis, kui poistele ja tüdrukutele luuakse erinevad keskkonnad kas ruumide, huvitegevuste või sotsiaalsete suhete näol.

Lasteaias ja koolis ilmnevad juba soolise kasvatuse tagajärjed, mida ekslikult peetakse olemuslikeks ja bioloogilisteks omadusteks ja neid ei püütagi muuta.

Seetõttu tajutaksegi tüdrukute ja poiste täpselt samasugust käitumist erinevalt ning sellele reageeritakse erinevalt. Poisse peetakse huvitavamateks, aktiivsemateks ning neile eraldatakse kasvatajate ja õpetajate poolt rohkem tähelepanu ja ressursse seda ise teadvustamata.

Koolis laidetakse käitumise pärast, mida ei peeta soole kohaseks, eri soost õpilaste puhul kasutatakse sanktsioone, mis võivad poistel tõsta enesetõhususe taju ja vähendada seda tüdrukutel.

Poistele pööratakse rohkem tähelepanu, nendega suheldakse intensiivsemalt ja personaalsemalt kui „korralike“ tüdrukutega. Tütarlastelt oodatakse akadeemilise võimekuse osas vähem, nende halvemate õpitulemuste põhjuseks peetakse pigem vähest võimekust. Poiste halvemas edasijõudmises kiputakse nägema sotsiaalseid ja motivatsiooniga seotud probleeme. Nimetatud eeldusi tajuvad ka õpilased.

Nii tekibki “konstrueeritud” sooline identiteet ning sellega seotud piirangud ja probleemid, mille juured ei ole bioloogias, vaid ühiskonna struktuuris.

Koolis kujuneb tüdrukutel ja poistel teadmine oma intellektuaalsetest ja muudest võimetest. Sellised enesekohased uskumused määravad hilisemad ametivalikud ja karjääri.

Sotsialiseerumise käigus muutuvad  ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene hakkab  vastama  sellistele ootustele tema arvates vabatahtlikult ja sotsiaalsetele ootustele mittevastamine võib esile kutsuda süütunde.

Loe edasi: tegevused klassis