Eestis  on võrreldes EL liikmesriikidega kõige suuremateks probleemideks:

Sooline palgalõhe

Mõistega palgalõhe  tähistatakse üldist meeste ja naiste keskmiste palkade erinevust. Seda arvutatakse EL-s nais- ja meestöötajate keskmiste tunnipalkade  alusel  ja esitatakse naistöötajate keskmise  palga protsendina meestöötajate keskmisest palgast või  naiste ja meeste keskmise tunnipalga vahe osakaaluna meeste keskmisest tunnipalgast.  Eestis on see ligi 30%.

Palgalõhe näitab, kas naistel ja meestel on tööturul võrdsed võimalused või väärtustatakse traditsioonilisi nn. meeste valdkondi rohkem. Palgalõhe põhjuseid on palju – alates laste sotsialiseerimisest,  stereotüüpsetest ettekujutustest selle kohta, milliseid naisi ja mehi peaks ühiskonnas/kultuuris kasvatama, sh. ühiskondlikest ootustest nende eri- ja kutsealade valikutele jms.

Tänu väiksemale palgale saadakse ka väiksemaid pensione ja töötuabirahasid ning teisi sotsiaalkaitseteenuseid.

Tööturu jagunemine nn. naiste ja meeste töödeks  e. tööturu sooline segregatsioon.

Horisontaalne sooline segregatsioon   tähendab, et mingit tüüpi töö- või kutsealal domineerib üks sugupool. Traditsiooniliselt domineerivad naised hooldavates ja teenindavates ametirühmades –  haridus, kaubandus ja tervishoid, mehed masinatega seotud tegevusaladel nagu ehitus, veondus, laondus, side.

Vertikaalne sooline segregatsioon näitab, et juhtivatel ja kõrgemalt tasustatud ametikohtadel töötab rohkem mehi.  Näiteks on koolide direktorite seas rohkem mehi , õpetajate hulgas aga enamus naised.

Eestis on keskmiselt vaid kolmandik selliseid ettevõtteid ja organisatsioone, kus on nais- ja meestöötajate sooline tasakaal.       

See, kui majandussektorid ja kutsealad on traditsiooniliselt jagunenud naiste ja meeste vahel, tähendab seda, et noortele võivad olla  piiratud pooled valikud ainuüksi nende soo tõttu. Teada on, et naistel on kergem liikuda nn. meeste valdkondadesse kui vastupidi. Selgelt naiste ja meeste töödeks jaotunud tööturg kitsendab ka tööandjate võimalusi leida kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu.

Tööturu sooline segregatsioon on seotud ka palgalõhega – kõrgem positsioon tähendab kõrgemat palka.

Naiste väiksem osalemine otsustustasanditel

Kõrgkoolides on 70% naisi, kuid juhtide hulgas on naisi ca 30%. On ebaõiglane, et kõrgem kvalifikatsioon ja haridus ei too kaasa kõrgemaid ametikohti.

Riigikogus on täna 80% mehi, riigi- ja börsiettevõtete nõukogudes on neid üle 90%.

Eestis on arvuliselt 53,9 % naisi ja nende huvid jäävad poliitilise ja majandusliku otsustamise tasandil alaesindatuks,  otsuste puhul ei võeta arvesse naiste erinevaid kogemusi ja teadmisi. See tähendab demokraatia puudulikkust.

Naiste vähesus juhtide seas on suures osas seotud aegunud  hoiakutega, mis toetavad arvamust, nagu oleksid naised vaimselt vähem võimekad või töövõimelised kui mehed ning et mehed sobivad juhtideks paremini.

Töö- ja pereelu ühitamine 

Soolise ebavõrdsuse teema, eelkõige naiste olukorra ja staatuse  küsimused  on ajalooliselt seotud industriaalühiskonna ja kapitalistliku tootmisviisi tekkega.  Kuni 17. sajandini olid perekonnad nii tootmis- kui ka tarbimisüksused. Industriaalrevolutsioon tõi kaasa meeste liikumise tööle väljapoole kodu ja muutis naised oma meestest sõltuvaks. Elusfääre hakati jagama kaheks – avalikuks ja era-, e. koduseks sfääriks.  Naiste seotus koduga ja meeste liikumine avalikku sfääri muutis ka naiste ja meeste suhteid.

Mõte, et mehe palk peab võimaldama pere ülalpidamist pärineb 19. sajandi keskelt.

Siis oligi nn. ”majanduslik võim” meeste käes. Seda perekonnaideoloogiat kannab praegugi edasi tavanorm, mille kohaselt laste ja perede eest peaksid rohkem vastutama naised (vrd. emapalk vs vanemahüvitis), aga ka meedia ja reklaam.

Sotsialiseerimisega taastoodetakse sama ideoloogiat ka juba kodus, kus tütarlaste mänguasjad seostuvad pigem koduga ja poiste omad koduvälise sfääri ja tehnikaga.

Eestis kestab tasustatud lapsepuhkuse (vanemahüvitise) periood koos rasedus- ja sünnituspuhkusega kokku peaaegu poolteist aastat. Kuigi meestel on samasugune õigus olla lapsehoolduspuhkusel, kasutavad seda võimalust enamasti naised

Eestis kaalutakse anda  isale individuaalne õigus kasutada vanemapuhkust.  Isale mõeldud individuaalne periood vanemapuhkusest leevendaks Eesti naiste pikki karjäärikatkestusi ja tähendaks  riiklikult isa kui lapse kasvataja ja hooldaja rolli väärtustamist.

Kontrollküsimused:

• Milliste soolise ebavõrdsuse probleemidega on silmitsi rohkem naised?
• Milliste soolise ebavõrdsuse probleemidega on rohkem silmitsi mehed?
• Mis on kõige suurem soolise ebavõrdsuse probleem Eestis?