Linke ja allikaid
Kukk,I., Jürimäe, M., Lamesoo,K. (2016) Mida on õpetajal vaja teada soolisest võrdõiguslikkusest ja milleks?
https://kompetentsikeskus.sm.ee/sites/default/files/featured_images/Mida-on-opetajal-vaja-teada-soolisest-vordoiguslikkusest-ja-milleks_2016.pdf
Kukk,I., Jürimäe, M., Lamesoo,K. (2016) Loodusteadused ja tehnika on ka tüdrukute teemad
https://kompetentsikeskus.sm.ee/sites/default/files/featured_images/Loodusteadused-ja-tehnika-tudrukute-teema_2016.pdf
Kukk,I., Jürimäe, M., Lamesoo,K. (2016) Kas karjääril on sugu? Soostereotüüpidest vaba karjäärinõustamine
https://kompetentsikeskus.sm.ee/sites/default/files/featured_images/Kas-karjaaril-on-sugu_2016.pdf
Lamesoo, K., Kukk, I.(2016) Tüdrukust ettevõtjaks – kuidas kool saab toetada?
https://kompetentsikeskus.sm.ee/sites/default/files/featured_images/Tudrukust-naisettevotjaks_2016.pdf
Roots, A. (2021) Meeste ja naiste olukord tööturul viimasel kümnendil (2010–2020).
Teel tasakaalustatud ühiskonda III. Sotsiaalministeerium. Lk. 14-32
Papp, Ü.-M. Juhend põhikooli inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele soostereotüüpide käsitlemiseks digiõppevaramu sotsiaalvaldkonna õpikutes.
Juhendis on toodud üldised põhimõtted teema käsitlemiseks ning konkreetsed ettepanekud, mis lähtuvad kirjastuste Koolibri ja Avita õpikute vastavateemalistest peatükkidest.
Kindsko, E., Türk, K. Naised IKTs – üks võimalus Eesti Nokia leidmiseks. Riigikogu Toimetised 32, 2015, lk. 97- 106.
Kuna Eesti IKT valdkond vajab juurde kuus ja pool tuhat kuni kaheksa ja pool tuhat spetsialisti, oleks vaja enam kaasata naistöötajaid, sest praegu moodustavad naised vaid 22 protsenti IKT töötajatest. Skype tellitud uuringuga otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: Miks IKT valdkonnas töötab vähe naisi? Kuivõrd naiste vähesus IKT ametikohal tuleneb nende teadlikust valikust? Mil määral on Eesti ühiskonnas välja kujunenud nn meeste ja naiste töövaldkonnad ning kuidas seda olukorda muuta?
Uuringust selguvad põhilised hoiakulised barjäärid ja konkreetsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Näiteks soovitatakse luua noortele võimalusi proovida eri laadi tegevusi, et nad saaksid välja selgitada oma eeldustest ja soovidest lähtuvad sobivaimad tegevusalad ning vabastama nad müütidest ka IKT suhtes. Kõiki noori tuleb julgustada tegema valikut igaühe enda huvidest ja eelistustest lähtuvalt, olenemata soolistest stereotüüpidest – siis on võimalik suurendada ka naiste arvukust ja rolli IKT valdkonnas.
Papp, Ü.-M. (2019) Juhend põhikooli inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele soostereotüüpide käsitlemiseks digiõppevaramu sotsiaalvaldkonna õpikutes. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Tallinn.
Hämmal, J., Kruuse, K., Reinson, H., Sepper, M.-L. Kriisa, K.-R. (2020) Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul. Kirjanduse ülevaade ja kvalitatiivuuringu tulemused. Kantar Emor.
Virve Kinkar, Marju Põld Meril Ümarik, Tiia Õun Tallinn 2019 Juhendmaterjal õpetajatele vähendamaks stereotüüpseid hoiakuid noorte seas haridus- ja karjäärivalikuid tehes
Virve Kinkar, Marju Põld Meril Ümarik, Tiia Õun (2019) Juhendmaterjal karjäärispetsialistidele vähendamaks stereotüüpseid hoiakuid noorte seas haridus- ja karjäärivalikuid tehes
Rist, S. Erakondade strateegiad naiste esindatuse suurendamiseks Riigikogus. Juhtumi analüüs 2014, Riigikogu Toimetised 32, 2015, lk. 84 – 95
Artikkel käsitleb strateegiaid, mida kasutatakse naiste poliitilise esindatuse suurendamiseks muudes riikides ja Eesti suuremate erakondade naisorganisatsioonide esindajate suhtumist soolise võrdõiguslikkuse edendamise küsimustesse.
Õppevahendite komplekt, mis aitab võidelda soostereotüüpidega põhikoolis
Julgustades õpilasi avastama võimalusterohket maailma transpordisektori näitel.
Õppevahendite komplekt on koostatud põhikooliõpetajatele ja -õpilastele (14–15-aastastele). Selle eesmärk on aidata õpetajatel klassiruumis läbi viia arutelusid seoses soostereotüüpidega transpordisektori näitel.