Põhikooli lõpetajatel peaks kujunema selge arusaam sellest, et erinevused naiste ja meeste käitumises, sotsiaalsetes rollides, kohustustes, vastutustes ja võimalustes, saavutustes ja tegevustes ei tulene muutumatutest bioloogilis-füsioloogilistest erinevustest, vaid on sotsiaalselt konstrueeritud.

Sotsiaalsete ja ühiskondlike nähtuste käsitlemisel tuleb vältida psühhologiseerimist ja seksualiseerimist, sugude vastandamist  või  eelarvamust, nagu oleksid naised ja mehed psühholoogiliselt või võimetelt täiesti erinevad.

Arvestades, et tüdrukute ja poiste varasem sotsialiseerimine on juba pidevalt toimunud range eristamise ja vastandamise kaudu, sageli tänu bioloogilis-essentialistlikele käsitlustele ja stereotüüpsetele eelarvamustele, on oluline suunata õpilasi juba algklassidest sellist soolist eristamist, vastandamist ( sageli ka erinevat väärtustamist) vältima.   Just selles vanuseastmes eriti teravalt väljakujunenud soolist vastandumist tuleb muuta.

Erinevad ootused sugudele võivad suunata arusaamu oma võimetest ja seega kujuneda nn. isetäituvateks ootusteks. Eesmärgiks on suunata õpilased analüüsima enda omadusi ja võimeid, märkama, kuidas teiste ootused võivad kujundada arusaamu iseendast ning julgustada noori jääma iseendaks. Soolisus ei tohiks piirata indiviidi tegemisi ja valikuid.

Õpilane peab põhikooli lõpuks omandama hulga sotsiaalseid  pädevusi. 

Ei ole ainsatki pädevust ega oskust, mida ei saaks seostada soolise võrdõiguslikkuse  aspekti käsitlemisega.

Õppematerjalides on esitatud soovituslikke pädevusi ja õpiväljundeid, millele õppeprotsessides keskenduda.