Õppekavas lähtutakse järgnevatest põhimõtetest ja väärtustest: inimelu puutumatus, üksikisiku vabadus ning terviklikkus, kõigi inimeste võrdväärsus, sugude võrdsus ning solidaarsus nõrgemate ning vähemkaitstud inimestega.

Näiteks Stockholmi Järfällä lasteaias antakse  poistele ja tüdrukutele võimalus avardada oskusi, mida nad isiksuse väljaarendamiseks vajavad. Rõhutatakse neid oskusi ja teadmisi, millele pole tüdrukute ja poiste traditsiooniliselt kasvatamisel ja õpetamisel tähelepanu pööratud.

Tüdrukutele luuakse eelkõige võimalusi

• võistelda, nõuda endale ruumi, olla julge, tegutseda ja esineda suuremate gruppide ees
• arendada välja oma soovi eksperimenteerida
• katsetada uusi asju, ja seda korduvalt ja üha uuesti; teha selgeks, et sihile jõudmise protsess on olulisem kui siht ise
• julgeda valjult ja kindlameelselt rääkida ning õppida ütlema ”ei”
• luua endale positiivne mina-kuvand, usaldada oma mõtlemist, arendada enesekindlust
• tunda uhkust selle üle, et ollakse just selline, nagu ollakse, nii seesmiselt kui välimiselt
• olla algatusvõimeline
• tegelda motoorseid võimeid nõudvate tegevustega
• olla ära kuulatud ilma rääkimisele vahele segamata

Poistele luuakse võimalusi

• tegelda rohkem keeleliste oskuste arendamisega ja kontseptuaalsete ideedega
• õppida lugu pidama rääkimisest ja selle tähtsusest konfliktide lahendamisel, õppida rääkima teistega vaheldumisi, lubama teistel oma seisukohti esitada
• tunda, et kõik emotsioonid ja tunded on õiged, ning õppida enesevalitsemist
• õppida seda, mida tähendab “meie”, arendada koostööd tihedas lävimises teistega
• mõista, näidata üles austust ja kuulata teiste inimeste arvamusi ja vajadusi
• näidata üles hoolivust teiste inimeste suhtes ja väljendada sellekohaseid tundeid
• saada lasteaias positiivseid emotsioone ja tagasisidet
• õppida ”peent näputööd” tegema
• mängida, maadelda, võistelda jne., jälgides kindlaid reegleid

Paljudes Rootsi  lasteaedades ja algkoolides  veedavad lapsed osa päevast eraldi poiste-ja tüdrukutegruppides ning harjutavad neid oskusi, mida neilt tavapäraselt ei oodata.

Poisid treenivad lähedust, vestlemist, kuulekust, suhete väärtustamist.

Tüdrukutele võimaldatakse  tavapärasest rohkem kehalisi tegevusi, oma arvamuse avaldamist, võistlemist jne.

Selliste kasvatuspõhimõtete elluviimise tagajärjeks on see, et poisid suudavad olla koostöövõimelised, istuda paigal ja kuulata, vestelda rikast sõnavara kasutades ja tundeid väljendades. Samas julgevad tüdrukud võtta rohkem ruumi enda kasutusse , iseenda eest seista, teiste tunnete riivamist kartmata üksteisega võistelda jne.

Eestis on ekslikult tekkinud ettekujutus nagu tähendaks sooneutraalne kasvatus Rootsi mõnes lasteaias  lastelt soolisuse äravõtmist. Tegelikult on tegemist lähenemisega, mille eesmärk on vältida soo kui peamise rühmitamiskategooria rõhutamist, soogruppide eristamist ja vastandamist ning anda lastele võimalus areneda ja kasvada ilma kammitsevate soonormideta e. sooliste stereotüüpideta.  Nn. soovaba lasteaed on see, kus teadlikult välditakse laste individuaalset arengut piiravat pidevat soo alusel rühmitamist, nimetamist, sildistamist ja vastandamist.

Sugu ega soolist identiteeti  ei saa inimeselt ära võtta, tüdrukud teavad, et nad on tüdrukud ning poisid seda, et on poisid.  Muuta saab ajale jalgu jäävate soorollide liigselt kitsaid piire ning vältida sugude vastandamist.

Ülalkirjeldatud  lähenemised eeldavad, et

• teatakse ja nähakse soolise ebavõrdsusega seotud probleeme ühiskonnas
• seatakse eesmärgiks tüdrukute ja poiste võrdsed haridustulemused
• analüüsitakse oma lasteaeda ja kaardistatakse olemasolev olukord
• töötatakse välja ja viiakse ellu tegevuskava eesmärgi saavutamiseks

Käitumisharjumuste ja hoiakute kujunemist toetab lapsi ümbritsev eelarvamustevaba, soostereotüüpe ja poiste ning tüdrukute vastandavat võrdlemist vältiv psühhosotsiaalne ja füüsiline keskkond.