Iga lasteaed ja kool saab ise uurida süvitsi  oma seinte vahel toimuvat, et mõista, kuidas ühiskonnas kehtivad arusaamad soorollidest avalduvad lasteaia ja  kooli argielus  ja  leida need tegurid, mis mõjutavad laste ja õpilaste sooliste identiteetide kujunemist.

Need tegurid ilmnevad  kooli füüsilises keskkonnas, mille kasutamise tegelikkuse määravad sageli poisid ja tüdrukud,   teiseks kooli argielu määravates ametlikes  dokumentides , sh. õppekavades ja juhendites, aga ka õpetajate ja õpilaste omavahelistes ja vastastikes suhetes.

Õpilastele sobiva õppekeskkonna kujundamist saavad mõjutada eelkõige kooli juhtkond ja õpetajaskond.

Sootundlik lähenemine aitab avastada ametliku ja mitteametliku, kooli nähtavas ja varjatud kultuuris peituvaid ilminguid, milles avaldub sugude – poiste ja tüdrukute erinev väärtustamine. Muudatused saavad alguse ebaõigluse märkamisest varjatud õppekavana toimivates sündmustes ja tegevustes.

Sellised soolist ebavõrdsust tootvad või alalhoidvad mehhanismid tuleks teha nähtavaks, nagu ka nende muutmise võimalused.

Kolm olulisemat nähtusteringi, mille raames tavaliselt analüüsitakse soolise ebavõrdsuse põhjuseid ja soolisuse kujundamist (sugupoolte konstrueerimist)  igas konkreetses õppeasutuses on

• õpetamismeetodid, formaalne õppekava ja kasvatus- ning õppetöö,
• suhtlemine ja
• ruumikasutus