Andmeid inimeste tegeliku käitumise  kohta saab koguda kõige paremini vaatlusega.

1. Iga õpetaja võib ise lastega tegeledes jälgida klassis või vahetunnis toimuvat, teha sellekohaseid märkmeid (nn. osalusvaatlus).
   See eeldab, et õpetaja on koolitatud nägema ja märkama kõike seda, milles soolisuse konstrueerimine väljendub.
   Meetodi eeliseks – õpetaja püüab ise kohe kõike, mida näeb ja märkab, ka mõtestada.
2. Rahvusvahelise kogemuse põhjal võib soovitada pigem mittesekkuvat vaatlust – kas siis kolleegide poolt või hoopis lindistades toimuvat ja alles seejärel analüüsimist.
   Mittesekkuva vaatluse eelis  on see, et vaatlusi ei tehta muu tegevuse kõrvalt  ja kogutud andmed on põhjalikumad
3. Videosalvestamine , mis võimaldab vaatlust korrata, aitab tunduvalt enam tuua välja neid aspekte, mida õpetaja/kasvataja ise ei märka.
   Samuti saab salvestuste hilisemal analüüsimisel läheneda põhjalikumalt, kasutades erinevaid vaatenurki, mis annavad  objektiivsemalt mõõdetavaid  andmeid, näiteks suhtlemise kestus, kasutatud väljendid, õpilaste reaktsioonid jms.
   Salvestatut saab ikka ja uuesti üle vaadata ja avastada varem märkamata jäänud nüansse.

Selleks, et hakata nägema erisusi eri soost õpilaste kohtlemises, on soovitav kasutada struktureeritud vaatlust, mille käigus  täpselt fikseeritakse,  keda on vaadeldud,  mida on vaadeldud, millal on vaatlus toimunud, kus ja kuidas on vaatlus läbi viidud.  Milliseid andmeid koguda ja kuidas üles märkida, peab olema eelnevalt detailselt läbimõeldud.

Kvantitatiivsete vaatluste ülesmärkimiseks võib kasutada andmete kandmist ettevalmistatud tabelitesse,  liikumisskeemide ülestähendamist või ka videokaamerat või diktofoni.