Soolise võrdõiguslikkuse seaduse  § 3  määratleb  seksuaalseks ahistamiseks :„isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, mis loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna”.

Samalaadselt on seaduses toodud  ka soolise ahistamise mõiste : „sooline ahistamine on see, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine“.

Seksuaalne ja sooline ahistamine on koolides sage nähtus eelkõige õpilaste hulgas.  See on üks koolikiusamise viis, mille puhul pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes on seotud kiusatava soo või seksuaalsusega.

Tüdrukud ja vaiksed poisid suhtuvad enda ahistamisse või nende vastu suunatud vägivalda kui normaalsesse nähtusesse, mida nemad ei saa muuta.

Soolist ja seksuaalset ahistamist võivad kogeda kooli töötajad nii kolleegide kui ka õpilaste poolt. Õigus turvalisele keskkonnale on igaühel.

Soolise ja seksuaalse ahistamise puhul on tegemist soolise diskrimineerimisega, mis Eestis on seadusega keelatud.

Selliste käitumiste vältimine ja takistamine on kooli juhtkonna vastutada.