Seksuaalse ahistamise hulka võivad kuuluda :

• seksuaalse alatooniga solvangud, märkused, naljad ja vihjed ning kohatud kommentaarid inimese riietuse, keha, vanuse või perekonnaseisu kohta;
• kahemõttelised anekdoodid või ebameeldivate nilbuste rääkimine;
• sobimatud ettepanekud ja vihjed seksuaalvahekorda astumiseks;
• füüsilised lähenemiskatsed – nagu puudutamine, kallistamine, näpistamine või ligitikkumine;
• himurad pilgud ja seksuaalsusele vihjavad žestid;
• häirivad kahemõttelised e-kirjad.

See, mida tunnetatakse ahistamisena, sõltub indiviidist, olukorrast, osapoolte vahelistest suhetest. Ahistamiseks saab pidada kõiki neid toiminguid, mis on teisele isikule ebameeldivad, aga ahistamine mõjutab kogu kooli õhkkonda, sest on võimu kehtestamise vahendiks.

Koolis on enamlevinud vormideks  poistegrupi poolt tüdruku(te)le nende väärikust alandavate nimede andmine, märkuste tegemine nende riietuse ja käitumise kohta, aga ka ilmed ja sõnatud žestid, mille eesmärk on solvamine ja väärikuse alandamine. Sama võib juhtuda ka vastupidises suunas või soogruppide siseselt.

Tüdrukute reageerimist ahistamisele ei tohi alahinnata ega neid süüdistada väljakutsuvas käitumises või riietuse tõttu.

Selgeid reegleid ja juhendeid selliste juhtumite ennetamiseks või nende lahendamiseks peetakse oluliseks. Konkreetsed probleemid on sageli sellised, mille lahendamiseks on vaja kolmandat osapoolt. Koolis kui töökollektiivis vastutab soolise ja seksuaalse ahistamise vältimise eest koolijuht.

Koolis on vaja arutada ahistamise olemust avatud diskussioonides koos õpilastega, arutades ühtlasi, mis aitab ära hoida väärarusaamu ja ka normi rikkumisi. Tuleb jõuda arusaamisele, et kontrollimine, võimu kehtestamine ja marginaliseerimine seksuaalsuse ja soolisuse tõttu on üheks tõhusaimaks eristamis- ja tõrjumisviisiks.

Vägivallailmingute rühmitamisel tuleks eristada

• agressiivset käitumist,
• vägivaldset käitumist,
• kiusamist ja
• soolist või seksuaalset ahistamist.

Kiusamiskäitumise fikseerimise ja analüüsimise puhul võib eristada

• õpilastevahelist kiusamist,
• õpilaste kiusamist õpetaja poolt,
• õpetajate kiusamist õpilaste poolt ning
• õpetajate kiusamist kooli personali ja /või lapsevanemate poolt.

Vägivallajuhtumite ja kiusamise puhul on alati oluline välja tuua kiusajate ja kiusatavate sugu. [1]

Oluline on välja selgitada, millistes kohtades millist liiki vägivalda kasutatakse, kelle poolt ja kelle vastu ning mis võiksid olla põhjused.

Koolis ja ühiskonnas hoiavad väärtusi üleval normid.

Kui ei lubata vägivalda, ahistamist ja kiusamist, õpetatakse  inimväärikuse puutumatuse põhimõtet.

[1] Kõiv, K. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetaja poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt. Põltsamaa: Vali Press, 2006.