Soolise võrdõiguslikkuse seaduses rõhutatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise süsteemsus ja eesmärgipärasus eeldavad, et soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid on püstitatud, arvestades eelnevalt kaardistatud olukorda ja selgunud probleeme ning nende lahendusvõimalusi.

Soolise ebavõrdsuse vähendamise ja  soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärk on soovitav sõnaselgelt kirjutada läbiva teemana õppe- ja tegevuskavadesse, seda ka näiteks väärtuskasvatuse programmi kuuluvate tegevuste kavandamisel. Eelduseks on kõigi osapoolte ühene arusaam soolise võrdõiguslikkuse tähendusest ja sooaspekti olulisusest nii koolijuhi,  iga õpetaja kui kogu kollektiivi poolt.

Haridusasutuste ülesanneteks  soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on

• tagada oma nais- ja meestöötajate võrdne kohtlemine, sh. võrdne palk ja karjäärivõimalused
• töötada välja algatused ja meetmed, mis suunaks noori valima koolijärgselt selliseid erialasid ja karjääriteid, mis aitaks ületada ühiskonnapoolseid piiravaid stereotüüpseid  rolliootusi
• määrata kindlaks, keda ohustab koolist ja haridussüsteemist väljalangemine ja töötada välja strateegiad selle vältimiseks
• kriitiliselt analüüsida kogu kooliperes ja kogukonnas kehtivaid soolisi stereotüüpe ja/või vanemate, hooldajate, kooli personali ja õpilaste arusaamu sellest, mida tähendab meheks või naiseks olemine
• välja töötada selged juhised selleks, kuidas tegeleda soolise ja seksuaalse ahistamise ning vägivallaga.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine koolielus eeldab õpetajaskonna egalitaarseid hoiakuid soorollide suhtes ja demokraatlike käitumistavade  omaksvõttu.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõtted

1. Sooga liituvate üldistuste ja oletuste äratundmine, identifitseerimine

Soolised eelarvamused võivad piirata lapse eneseväljendust ja arusaamist sellest, et kõik inimesed on võrdsed (võrdväärsed), võrdselt väärtuslikud. Ebavõrdne kohtlemine on harva teadliku ja eesmärgistatud tegevuse tulemus, vaid enamasti varjatud ja kaudne. Selle märkamiseks ja nägemiseks  on vaja kogu kollektiivis käivitatud arutelu ja tegevusi toetavaid vahendeid.

2. Negatiivse tähelepanu asendamine positiivsega

Negatiivne tähelepanu keskendub sageli ühtedele ja samadele lastele, mistõttu see võib mõjutada laste minapilti. Tähelepanu pööratakse nendele argistele olukordadele, kus laps kohtab negatiivset suhtumist ning püütakse pakkuda alternatiivseid variante. Lisaks tõstetakse esile positiivseid ja võrdsust toetavaid käitumisi ning panustatakse pidevalt positiivse tagasiside andmisele.

3. Suured struktuurid toetuvad pisiasjadele

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab väikeste muudatuste tegemist rutiinseks kujunenud igapäevaelu tegevustesse. Põgusad hetked, žestid, hääletoon jms võivad täiskasvanute jaoks tunduda ebaolulised, aga lapse seisukohalt mitte.  Suured kultuurilised struktuurid koosnevad väikestest elementidest – keele- ja kõneaktidest, kuvanditest, üksiknormidest.

Mõtteviis, mille kohaselt väikestele küsimustele poleks nagu vaja tähelepanu pöörata, toetab tegelikult laiemas sotsiaalses keskkonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse püsimist.

Igas sotsiaalses kokkupuutekohas ja grupis  on võimalik , aga õpetajatel ka kohustus soolist ebavõrdsust vähendada ja soolist võrdõiguslikkust edendada.