Põhimõtted ja eesmärgid

Sooteadlik pedagoogika on õppimis- ja õpetamisprotsessi kirjeldav teooria ja praktika, mille eesmärgiks on

• iga lapse enesehinnangu ning enesekindluse areng
• soogruppide vastandamise vältimine ning
• laste vabastamine piiravatest soostereotüüpidest

Kui varasem poiste ja tüdrukute eraldi õpetamine lähtus nägemusest, et naiste ja meeste elumaailmad vajavad eristamist, siis kaasaegsete arusaamade kohaselt on eesmärgiks hoopis mõlema sugupoole oskuste-teadmiste laiendamine, nende soorollide ja soostereotüüpidest ehitatud piiride lammutamine haridustulemuste võrdsuse nimel.

Uuringutest on selgunud, et

• kognitiivsed võimed ei olene inimese soost;
• õpetus ja kasvatus ei ole kunagi sooliselt neutraalsed ega ka mitte võrdsed ja õiglased;
• isegi samas haridusasutuses samades ruumides ning sama õpetaja käe all saavad tüdrukud ja poisid erinevaid kogemusi
• õpetajate ja õpilaste soolised eelarvamused ja stereotüübid, mis läbivalt ilmnevad õppetöös, klassiruumis ja koolis, on enamasti teadvustamata, neile toetuv käitumine ettekavatsematu ning tahtmatu;
• poistele antakse käitumises ja eneseväljendamises rohkem vabadust, tüdrukute juures hinnatakse enam sõltuvust, poiste juures omaalgatuslikkust
• poisid peavad soolisest määratlusest rangemalt kinni kui tüdrukud alates lasteaiast – enamasti mängivad tüdrukud rollimänge ja poisid ehitusmänge ning need mallid ilmnevad hiljem naiste ja meeste kutsevalikus
• pole selliseid erilisi õppe- ja kasvatusmeetodeid, mis vähendaksid erinevusi poiste ja tüdrukute õppeedukuses ja pole olemas nn poistesõbralikku pedagoogikat, aga kui suudetakse pidurdada traditsioonilisi mehelikkuse, hegemoonilise maskuliinsuse ilminguid, paranevad nii tütarlaste kui ka poiste tulemused
• õpetaja sugu ei ole õpitulemuste puhul määrav – meesõpetaja puhul ei parane poiste ja/või naisõpetajate puhul tüdrukute õpitulemused
• poiste ja tüdrukute sooline minapilt mõjutab seda, kuidas nad tajuvad ühiskonda ja võimalusi, mida see neile pakub;
• sooliste aspektidega mittearvestamine piirab valikuvõimalusi ja mõjutab negatiivselt õpilaste enesetunnetust, õppeedukust, võimeid, oskusi ning enesekindlust

On jõutud järeldustele, et tüdrukute ja poiste vastanduvad erinevused pole sünnipärased ja etteantud, vaid et erinevusi ja ebavõrdsust loovad erinevad kogemusmaailmad. Näiteks antakse poistele käitumises ja eneseväljendamises rohkem vabadusi; tüdrukute edasijõudmist seletatakse usinusega ja poiste oma andekusega;  tüdrukute ebaedu tõlgendatakse andetusena, poiste tegemata jätmised või kesised sooritused võidakse kirjutada laiskuse arvele.  Poisse seostatakse pigem selliste stereotüüpsete omadustega nagu aktiivsus, edujanulisus, agressiivsus, lärmakus jne. Tüdrukuid  aga nähakse sõnakuulelike, hellade, tundlike ja õpetaja korraldustele paremini alluvatena. Neid ootusi tajuvad ka lapsed, kes vastavalt sellistele ootustele ka käituvad.

Sooteadliku pedagoogika eesmärk on selliseid sotsiaalselt loodud ja enamasti vastanduvaid erinevusi vähendada, keskendudes õpetamismeetoditele, suhtlemisele ja ruumikasutuse küsimustele.

Keskendutakse muutunud õpikäsituse kahele aspektile:

• sooteadliku õppe- ja kasvatustöö korraldamisele ning koolikultuurile ja
• soolise võrdõiguslikkuse teemade käsitlemisele ainete sisus.

Sihiks on luua selline õpikeskkond, kus nii õpetajad kui õpilased toimivad võrdväärsete subjektidena ning õppimine toimub sellises koostöös, mis suurendaks  õpilaste iseseisvust ja tõstaks kõigi õpilaste enesehinnangut.   See on nn. tüdrukute- ja poistesõbralik pedagoogika, mis pakub nii tüdrukutele kui poistele domineerimisest ja konkurentsist vaba õpikeskkonda ning võimalusi mitmekesiste mehelikkuste ja naiselikkuste kujunemiseks.

Sootundlik kasvatus ja õpetamine rõhutavad positiivseid külgi mõlema soogrupi sooidentiteedis, vähendades sugupooltevahelisi pingeid ja vastandamisi.

Tüdrukutel toetatakse

• enesekohaste pädevuste arengut
• eneseusaldust
• väljendusoskust ja konfliktide lahendamise oskusi
• kõrgemat enesehinnangut ja
• kriitilisi hoiakuid meeste domineerimise ja seksismi suhtes.

Poisteni püütakse viia nüüdisaegseid mehelikkusi puudutavaid norme:

• enesekontrolli ja enese tundmaõppimist võimukasutuse ja teiste kontrollimise asemel
• paremini oskamist ja tegemist kõrgema staatuse eest võitlemise asemel
• tunnete austamist ja erinevuste tunnustamist nõrkuste halvustamise asemel
• vastuolude konstruktiivset lahendamist vägivaldsete lahenduste asemel
• teadmist soolisusest ja seksismile vastandumist ülemvõimusuhete uuendamise asemel.

Õpetajate ja kasvatajate sooteadlikkus tähendab, et

osatakse mõista ja mõtestada oma kasvatus- ja õpetamisviise ning nende taga olevaid väärtusi, hoiakuid ja norme ja püstitada selliseid õppe- ja kasvatuseesmärke, mis aitavad kompenseerida soogrupi neid oskusi ja hoiakuid, mida traditsiooniliselt vastassoole omaseks peetakse.

Sootundlik pedagoogika vaidlustab „õiged“ ja „valed“ tüdrukuks ja poisiks olemise viisid, aitab lastel integreerida mitmeid erinevaid ja mõnikord vastukäivaid kujutisi nende minapilti, kuna lihtsad ning aegunud soostereotüübid ühiskonnas vastavad järjest vähem naiste ja meeste nüüdisaegsetele elustiilidele ja rollidele.