Eesti keel
Eesti keel
Palju püütakse väita, et kuna Eesti keeles puudub grammatiline sugu, pole ka sooküsimused meie kultuurile kunagi olulised olnud.
Tasub siiski täpsustada, et eesti keeles on sugu alati oluline olnud, tähistades mitte ainult inimese sugu ja vanust, aga ka rolle ( riigimees, asjamees, jahimees, jõumees, kaupmees, võimumees, valijamees vs. pesunaine) ja omadusi ( aumees, rahvamees), iseloomu ja välimust.
Ka eesti keeles võib välja tuua selle, et mõiste mees tähendab inimese normi (nt. esimees ja asjamees), aga eesliide naine sellest normist kõrvalekaldumist (nt. naispoliitik, naiskapten, naiskirjanik…). Ka semantiliselt erinev väärtustamine ilmneb keeles – üksikuid mehi kutsutakse näiteks poissmeesteks, aga üksikuid naisi vanatüdrukuteks või vanapiigadeks, mis on tunduvalt halvema tooniga. Ja isegi siis, kui sugu märkiv liide puudub, on sageli vägagi selge, mis soost mingi töö tegija on (nt. lasteaiakasvataja, autoremondilukksepp).
Kuigi eesti keeles grammatiline sookategooria puudub, tehakse sugudel vahet nii sõnavara tasandil kui keeleväljendites. Paljuski just keele abil soolisust, naiselikkust ja mehelikkust konstrueeritaksegi (stereotüübid, väljendid, nimetused jms.)
Just keele analüüsimise abil on võimalik teadvustada diskrimineerimise olemust ja muuta indiviidide suhtumist.
Tähelepanu saab pöörata soolisuse ja soo tähistamisele keelekasutuses – muutunud sotsiaalset reaalsust kirjeldav keel sisaldab endiselt viiteid mineviku elukorraldusele , keelendid võivad anda vaikimisi mõista, mis soost isikud antud rollidesse eelkõige sobivad. Näiteks võib analüüsida mees-lõpuliste liitsõnade kasutust ja tähendust, arutleda selle üle, kas ja kuidas need omandavad soospetsiifilisuse – kuidas keelekasutajad tajuvad mees-lõpulisi sõnu vaid meestele viitavatena (seega on naistel raskusi samastuda nt. riigimeeste, võimumeeste, esimeestega).
Nt. saab lõimida tundidesse sõnaseletusmänge (Kaardid sõnadega: täitsamees, igamehe õigus, esimees, naise loogika, naiselik, mehelik, naispoliitik, meespoliitik, sookvoot, klaaslagi, naise euro, heaolu, karjäärinaine, naistepäev, töömees, kalamees, isakvoot, varumees, feminist jms.)
Kirjandust õpetajale:
Kasik, R. Feministlik lingvistika.
Olt, K. Meest ja naist märkiv leksika sõnaraamatutes. Ariadne lõng , 1/ 2 2004
Piits, L. Kas eesti mees on mees või inimene? Ariadne Lõng 1/2 2005/2006. Lk. 3-9
Ross, K. Naine eesti keele grammatikas. Vikerkaar 11/12, 1996, lk.102-106
Puna, Kerli 2005. Mees– ja nais-alguliste liitsõnade kasutuse dünaamika. – Tekstid ja taustad IV. Tekstiliigivaatlusi. Toim. R. Kasik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 29. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 82–99.
Liisi Piits: ajakirjandus kujutab mehi ja naisi endiselt stereotüüpselt
Pedaru, Liisa.. Habemega professorid ja õlgkübaraga peened daamid ehk soorollid eesti uuemas lastekirjanduses
Artikkel põhineb 2014. aasta kevadel Tartu ülikoolis kaitstud magistritööl „Soorollide konstrueerimine eesti uuemas lastekirjanduses. Kriitiline tekstianalüüs” ja lähtub sellest, et sugusid stereotüüpselt kujutavate tekstide lugemine mõjutab negatiivselt lapse arengut, piirab tema karjääripüüdlusi ja mõjutab lapse isiksuseomadusi.
Euroopa Parlament (2018). Sooneutraalne keel Euroopa Parlamendis. Sooneutraalse keelekasutuse suunised. https://www.europarl.europa.eu/cmsdata/187113/GNL_Guidelines_ET-original.pdf