Inimese mina-pildi kujunemine sõltub suures osas sotsiaalsest keskkonnast. Enesemääratlus konstrueeritakse protsessides, kus indiviid võrdleb end teiste (või erinevaga) mingi tunnuse või normi alusel.
Enesekohase suhtumise kõrval on oluliseks mõjutajaks ka nn. sotsiaalne enesehinnang – hoiak selle grupi suhtes, kuhu kuulutakse.
Tütarlapsed ja poisid vajavad oma sooliste identiteetide kujundamiseks/konstrueerimiseks teadmisi ja hoiakuid, mis võimaldavad neil määratleda, millised tüdrukud ja poisid nad tahavad olla. On ju soogruppide sees erinevused tunduvalt suuremad kui kahe soogrupi vahel.

Kuna põhikooli seksuaalkasvatuses on ette nähtud käsitleda küsimusi seksuaalsest identiteedist, mis on ainult osaliselt seotud soolise identiteediga, on vajalik , et õpilased mõistaksid neid üldisi norme, mis nende enesetunnetust, valikuid jms. mõjutavad juba enne murdeiga.

Enesemääratluspädevuse puhul on üheks eesmärgiks toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes mõistab

• eelarvamuste ja traditsiooniliste soorollide osa eri soost inimeste käitumispraktikate kujundajana,
• soonormide muutumist ajaloo vältel ning
• keskkonnapoolsete erinevate ootuste mõju  tütarlaste ja poiste valikutele, võimalustele, vastutustele;
• oskab neid tegureid kriitiliselt hinnata;
• väärtustab  võrdsust ning tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Kuigi õpilaste sooline identiteet (enda määratlemine tütarlapse või poisina) on paljuski juba kooli tulles välja kujunenud (analoogiliselt kultuurilise/rahvusliku identiteediga),  on siiski vajalik enese ja teiste mõistmiseks aru saada, et sooga seotud rollid, tegevused ja käitumismustrid pole bioloogiliselt ettemääratud vaid paljuski õpitud ja muudetavad.

Kool kui institutsioon on üks väheseid kohti, kus saab teadlikult mõjutada ja kaasajastada suhtumisi sugudesse ja soorollidesse, lõhkuda traditsioonilisi soostereotüüpe, julgustada noori teadlikult langetama soostereotüüpidest ja eelarvamustest vabu  valikuid õpi- ja edasise tööelu kontekstis.

Lisaks õppekava alusel õpetatavatele teadmistele, soostereotüüpidest vabadele õppematerjalidele ja variõppekava ühisele analüüsimisele on selleks võimalik rakendada ka muid sihipäraseid meetmeid tüdrukute ja poiste soolise eristamise ja vastandamise vältimiseks ning õpilaste minapildi ja soorollipiiride avardamiseks.