On oluline, et soolise ebavõrdsuse ja võrdsuse, soosüsteemi kujunemise ja ilmnemise küsimusi puudutataks kõigis õppeainetes – ajaloos, inimeseõpetuses, kirjanduses, perekonnaõpetuses, seksuaalkasvatuses jne.

Koolis ja õppetöös tähendab sooline võrdõiguslikkus seda, et tüdrukud ja poisid saavad võrdselt juhendamist, tähelepanu ja julgustust.
Kutsesuunitluses on seega oluline julgustada noori valima elukutse kooskõlas oma võimete ja huvidega, mitte aga sookohaseks peetavate eelarvamuste ja ootuste põhjal.
Erinevate ainete tundides peab õpetaja valima näited ja ülesandeid nii, et need oleksid huvitavad nii poistele kui ka tüdrukutele. Sooline võrdõiguslikkus koolis tähendab ka seda, et õpilased kohtlevad üksteist võrdväärsetena, et koolis ei esine mingit seksuaalset ahistamist või kiusamist, sõimamist, ebakohast sõnakasutust või puudutamist.
Koolid peavad pöörama tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele õppekavades, ainekavades, õppematerjalides ja õppekeskkonnas, samuti õpilaste valikul ja nende eksamineerimisel.
Näiteks valikainete toimumisajad peavad olema koostatud nii, et tüdrukud ja poisid võivad tõeliselt valida kõiki aineid. Ka õpitulemuste hindamine peaks toimuma puhtalt õpilase võimete ja oskuste põhjal, ning see ei tohi olla mõjutatud sellistest stereotüüpsetest arusaamadest nagu oleksid tüdrukud andekad keeltes või poisid matemaatikas.

Mõtlemisaineks:
Kas ja kuidas saaks õpetajad ja karjäärinõustajad soolist võrdõiguslikkust edendada?
Kuidas igaüks saaks soolist võrdõiguslikkust edendada tunnis ja vahetunnis?
Mida tuleb õpitulemuste hindamisel silmas pidada, et tüdrukuid ja poisse koheldaks võrdselt?