Roots, A. (2021) Meeste ja naiste olukord tööturul viimasel kümnendil (2010–2020). Teel tasakaalustatud ühiskonda III. Sotsiaalministeerium. Lk. 14-32 Papp, Ü.-M. Juhend põhikooli inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele soostereotüüpide käsitlemiseks digiõppevaramu sotsiaalvaldkonna õpikutes. Juhendis on toodud üldised põhimõtted teema käsitlemiseks ning konkreetsed ettepanekud, mis lähtuvad kirjastuste Koolibri ja Avita õpikute vastavateemalistest peatükkidest. Kindsko, E., Türk, K. Naised […]
Tutvuda Euroopa Komisjoni Õiguse direktoraadi koduleheküljel toodud soolise võrdõiguslikkuse poliitikate alateemadega. Tutvuda Euroopa agentuuri – Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi tegevusvaldkondadega. Leida Eurobaromeetri arvamusküsitlused, kus võrreldakse Eesti elanikkonna seisukohti teiste EL riikidega soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. Sooline ebavõrdsus Euroopa Liidus Eurooplastele esitatud küsimustes keskenduti palgalõhele, kuid käsitleti ka muid teemasid nagu lapsehooldus ja sooline võrdõiguslikkus kutsealadel. http://www.europarl.europa.eu/aboutparliament/et/00191b53ff/Eurobarometer.html?tab=2012_1 […]
Võrdsuse vastandmõiste on ebavõrdsus. Igas ühiskonnas tekitavad sellised inimeste omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon, hinnangute andmist nende inimeste sotsiaalse väärtuse kohta. Nn omandatud staatus põhineb indiviidi isiksusest tulenevatel saavutustel ning see pole absoluutne, võib aja jooksul muutuda. Omistatud staatus on aga sotsiaalselt konstrueeritud ja jäigalt […]
Riigi valitsemisega tutvudes käsitletakse põhiseaduslikke institutsioone, nagu Riigikogu, valitsus, president, kohus, kohalik omavalitsus, riigikontroll, õiguskantsler. Kuna osale õpilastest võib haridustee lõppeda põhikooliga, on õpetajatele soovitatud enam tähelepanu pöörata poliitika avaldumisele igapäevaelus ning kodaniku rollile poliitikatulemite teadliku tarbijana (nt sotsiaalkaitsesüsteemi kasutamine, valla/linna elukorralduses kaasarääkimine, e-teenuste tarbimine jne). Sellega kaasneb kindlasti ka oma põhiõiguse – mitte olla […]
Sissejuhatuseks õpetajale Mõiste „sooline võrdõiguslikkus“ on mitmeaspektne – see sisaldab nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset mõõdet. Neist olulisemateks on näiteks võrdne õigus haridusele kui tööturul kujunevat olukorda kõige enam mõjutav aspekt, võrdsed õigused ja võimalused ning osalemine tööturul, mis on vahetult seotud ettekujutustega naise ja mehe rollidest töö- ja pereelus, naiste ja meeste poolt tehtava […]
Õpilased mõistavad kahe mõistepaari võrdsus-ebavõrdsus ja erinevus-sarnasus tähenduslikku erinevust, lähtudes arusaamast, et kõik inimesed on erinevad, aga inimestena võrdselt inimesed kõigi neile kuuluvate inim- ja põhiõigustega. Õpilased mõistavad, et soolise ebavõrdsuse vähendamine ei tähenda kõigi inimeste ühesuguseks muutmist, vaid tasakaalustatuma, demokraatlikult ja efektiivsemalt toimiva jätkusuutliku ühiskonna loomist Õpilased mõistavad, et sõnadega naine-mees, naised-mehed tähistatakse […]
Euroopa Liidu Sotsiaalfondi projekt Kas õpilased või poisid ja tüdrukud? Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks. Meede 1.3.5 Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Rakendusüksus SA Innove Projekti tunnusnumber 1.3.0502.10-0015 Elluviija Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus koostöös Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi ja OÜ Saar Polliga Projekti elluviimise aeg: detsember 2010 – 31. mai 2012 Töögrupi […]
Andmebaas Eric on haridusalane andmebaas, mis sisaldab lisaks teadusartiklite täistekstidele ja referaatidele ka väitekirju, raamatuid, konverentsimaterjale, teatmikke jm. Otsingut on võimalik täpsustada lisaks teemadele ka ilmumisaastate ja sihtrühmade järgi. Gender and Education on eelretsenseeritav ajakiri, mida avaldavad kaheksa korda aastas Taylor ja Francis, keskendudes hariduse, soolisuse ja kultuuri globaalsetele aspektidele. Rahvusvaheliselt on soolisuse ja hariduse valdkonnas […]
Õpetajad valdavad ja saavad oma õpilastele vahendada peamiselt seda, mida neile on õpetatud. Avatud maailmas toimub aga intensiivne uue teadmise loomine nii laste arengut mõjutavatest teguritest kui lasteaia ja kooli rollist soolisel sotsialiseerimisel, identiteediloomes ja käitumismustrite kujunemisel. Õpetajaks olemine eeldab vastutustunnet õppijate arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest ja inimõiguste järgimist. Kutsestandardites on rõhutatud ka üldinimlike […]
