Andmebaas Eric on haridusalane andmebaas, mis sisaldab lisaks teadusartiklite täistekstidele ja referaatidele ka väitekirju, raamatuid, konverentsimaterjale, teatmikke jm. Otsingut on võimalik täpsustada lisaks teemadele ka ilmumisaastate ja sihtrühmade järgi.

Gender and Education on eelretsenseeritav ajakiri, mida avaldavad kaheksa korda aastas Taylor ja Francis, keskendudes hariduse, soolisuse ja kultuuri globaalsetele aspektidele.

Rahvusvaheliselt on soolisuse ja hariduse valdkonnas tehtud palju olulisi uuringuid, mis on aidanud mõista, kuidas soolised normid, ootused ja ebavõrdsused mõjutavad haridussüsteemi ning õppijate ja õpetajate kogemusi, kuidas soolisus mõjutab haridust nii üksikisiku tasandil (näiteks õpilaste motivatsioon ja enesehinnang) kui ka süsteemsel tasandil (näiteks hariduspoliitika ja kultuurilised normid).Ajalooliselt on viie mõjukama uurimissuuna seas näiteks järgmised:

Rosenthal, R., & Jacobson, L. (1968). Pygmalion in the Classroom: Teacher Expectation and Student Intellectual Development (p. 47). New York: Holt, Rinehart & Winston. DOI

Pygmalioni efekti välja selgitanud eksperimentaalne uuring näitas, kuidas õpetajate ootused mõjutavad õpilaste akadeemilist sooritust. Kuigi see ei keskendu ainult soolisusele, on sellest tehtud järeldusi ka sooliste stereotüüpide mõju kohta õpetajate ootustele.

Sadker, M., & Sadker, D. (1994). Failing at Fairness: How America’s Schools Cheat Girls. New York: MacMillan.

David ja Myra Sadker avastasid, et õpetajad kipuvad tüdrukutele ja poistele andma erinevat tüüpi tähelepanu, mis võib mõjutada õpilaste enesekindlust ja akadeemilist arengut. Tüdrukuid suunatakse tihti passiivsetesse rollidesse, samas kui poistele antakse rohkem julgustust probleemide lahendamiseks.

UNESCO raportid soolisest ebavõrdsusest hariduses (Education For All Global Monitoring Reports) keskenduvad globaalsetele soolistele lõhedele hariduses, eriti tüdrukute juurdepääsule haridusele arengumaades. Need on olulised, et mõista, kuidas sooline ebavõrdsus varieerub erinevates kultuurilistes ja majanduslikes kontekstides. Globaalsed raportid on rõhutanud, et poiste väljalangemist mõjutavad eelkõige sotsiaalsed normid, mis eelistavad füüsilist tööturgu või peavad haridust “naiselikuks”.

Becky Francis ja Christine Skelton analüüsisid, kuidas sooline identiteet kujundab õppimise kogemust ja haridustulemusi, keskendudes eriti sellele, kuidas soolised normid mõjutavad õpetajate ja õpilaste käitumist.

Francis, B., & Skelton, C. (2001). Men teachers and the construction of heterosexual masculinity in the classroom. Sex Education, 1(1), 9–21.

Thomas DiPrete ja Claudia Buchmann uurisid, miks naised on viimastel aastakümnetel hakanud meestest üha enam akadeemiliselt edestama. Uuring rõhutab sotsiaalseid ja institutsionaalseid tegureid, mis toetavad tüdrukute hariduslikku edu. Uuringud selgitasid välja, et poiste väiksem akadeemiline motivatsioon on seotud soostereotüüpidega, mis rõhutavad hariduse asemel maskuliinseid ja jõulisi omadusi.

Buchmann, C., & DiPrete, T. A. (2006). The Growing Female Advantage in College Completion: The Role of Family Background and Academic Achievement. American Sociological Review, 71(4), 515–541.

Soolõhed hariduses

EC (2021) Study on gender behaviour and its impact on education outcomes (with a special focus on the performance of boys and young men in education)

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/414f506c-df95-11eb-895a-01aa75ed71a1

Mahukas analüüs toob välja varasemalt teada olevad seaduspärasuse: poiste ja tüdrukute suhtumine  õppetöösse ja ajakasutus on erinev kehtivate nn stereotüüpsete maskuliinsuse-feminiinsuse normide ja struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu.

Uuringu aruandes on sõnastatud soovitused riiklikele poliitikatele ( osa 5.2.2. lk 170) ning vajalikud uurimissuunad ( Osa 5.2.3. lk 172)

Munns, G.,  Arthur, L. et al. (2006)  Motivation and engagement of boys: Evidence-based teaching practices A report submitted to the Australian Government Department of Education, Science and Training. Appendicies: https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED536198.pdf

Kimmel, M. Kas meeste maailmast on saanud naiste oma?
Autor analüüsib soolise võrdõiguslikkuse arengutega kaasnenud muutusi ameeriklaste mentaliteedis.

Kimmel, M. „Mis poistest saab?“ Mida käimasolev arutelu koolis käivate poiste kohta ütleb ja mida ei ütle.
M.Kimmel analüüsib, kuidas biologistlik ja essentsialistlik poiste kehvema õpiedu käsitlemine ei aita kaasa sooideoloogiate muutumisele.

Kimmel, M. Poisid ja kool
Rootsi valitsusele kirjutatud taustadokumendis „poiste kriisi“ kohta arutleb Michael Kimmel, kuidas mõtestada probleemi, et poisid saavad koolis tüdrukutest keskmiselt halvemini hakkama, ning pakub välja lahendusi. Ta toob välja põhilise teema, mis jääb tähelepanuta paljudes haridustaseme ja õpitulemuste soolist lõhet käsitlevates debattides kogu maailmas – s.o. traditsioonilise sooideoloogia ja mehelikkusekäsitluse.

Hariduspoliitika ja tööturg

Gender and Education. (and Employment).Gendered imperatives and their implications for women and men – lessons from research for policy makers An independent report submitted to the European Commission  by the NESSE networks of experts European Commission, 2009.

Gender Differences in Educational Outcomes: Study on the Measures Taken and the Current Situation in Europe, Eurydice, 2010.

Teatmeteosed

Christine Skelton, Becky Francis, & Lisa Smulyan, eds., The Sage Handbook of Gender and Education. Thousand Oaks, CA: SAGE Publications, 2006. 560p

Käsiraamatu esimeses osas „Soolisuse teooria ja metoodika“ kirjeldatakse erinevaid (feministlikke) vaatenurki soolise võrdõiguslikkuse ja hariduse uurimisel ja uurimisel.

Teises osas „Sugu ja haridus“ käsitletakse erinevaid viise, kuidas soolisus mõjutab õpilaste/õpilaste, õpetajate ja teiste täiskasvanute võimalusi ja kogemusi erinevates haridussektorites.

Kolmas osa „Sugu ja õppeained“ koosneb peatükkidest, mis käsitlevad soolise võrdsuse/ebavõrdsuse  küsimusi konkreetsete õppeainete (näiteks matemaatika, kirjaoskuse ja loodusteaduste) õpetamisel ja õppimisel.

Neljanda osa „Soolisus, identiteet ja haridus“ peatükid käsitlevad pika ajalooga, aga püsivalt aktuaalseid küsimusi soolise võrdõiguslikkuse ja haridusvõimaluste uurimise osas.

Viimase osa „Töötamine koolides ja kõrgkoolides“ artiklites valgustatakse õpetajate ja õppejõudude tööelu.